Monday, November 28, 2011

See nädalavahetus oli kõigekõige vingem üldse!!! Tegi mu tuju ka kohe palju paremaks, sest nädal oli tohutult raske oma kodutööde hunnikuga ja igasuguste võistlustega, kus kõik tahavad, et ma nüüd käiksin. Ühesõnaga nädala keskel oli küll kopp ees ja selline lootusetuse tunne. Kuid reede hommikuks oli kõik juba palju parem. Alustasingi juba hommikut kõiki tüüdates sellega, et täna ongi see päev kui mul õde siia tuleb. Tunnid kusjuures väga ei veninud, pärast tunde jõudsin isegi veidike koduseid teha, enne kui neile bussijaama vastu läksin. Reedel oli iseenesest täitsa tsill õhtu. Peale Kata ja Arvi oli Manks ka kolm tundi Oxfordi sõitnud, niisiis oli pubis päris tore juttu rääkida. Sain ka huvitavaid fakte Inglismaa kohta teada, mida siis avalikult rääkida ei tohi jne.  ja lõpuks saime ka teada miks need sik-sakilised jooned autoteel on. Enne seda näitasin neile kooli ka, nii palju kui sellest nii hilja veel lahti oli, kuid üldpildi sai ikka kätte. Toakaaslase nägi ka Kata ära. Esimene asi mis nad tuppa astused märkasid, oli see, et siin on mega palav. Mis on tegelikult ka aru saadav, sest see kui külm see tuba alguses oli, on nüüd õnneks vaid mälestus, niiet ma täitsa naudin seda palavust. Toakaaslane ka siis kohe kommenteeris, et Teisi keelab tal aknaid lahti teha :D:D
Laupäeva vara-vara hommikul läksin siis pinksi võistlustele (hommikusöögiks muidugi must leib), mis lõppes taaskord edukalt. Võistkonnaga tulime esimeseks, ja ma võitsin 9/9. Mega rahule võib jääda. Kella kolmeks olin tagasi Oxfordis, lõunasöögiks ema tehtud täidetud paprikad(tõesti olid super head) ning siis linna näitama.  Christ Churchi enam sisse ei saanud, kuid seda on isegi väljast kihvt vaadata. Kõik põhilised kohad sai ära näidatud ning siis niisama jalutatud ja veidike ka Summertownis aega veedetud, kus ka koolist inimesi oli. Ühesõnaga koju jõudsin täpselt curfew ajaks ja tohutult kurb oli ikka tuppa tagasi minna. Samas oli mul väga hea nädalavahetus millega võib rahule jääda. Pühapäeval iseenesest tegin terve päev põhimõtteliselt koduseid töid, erinevad projektid ja kunstilõputöö ning õhtul läksin vara magama. Vähemalt sain välja puhatud.
Täna algas siis tavaline koolinädal, kuid natuke optimistlikumalt kui muidu, sest ainult kaks nädalavahetust veel ning siis kodus ja Singapuris puhkamas. Ei suuda ära oodata, vaheaega on küll vaja, õnneks ka järgmised nädalad lähevad kiiresti ,sest see nädalavahetus tuleb isa siia ja siis viimane nv mõtlesin Londonisse minna. Ühesõnaga taas on päris palju toimumas. Kuid nüüd siis lauatennist mängima, nagu paljud juba arvata võisid.
Kirjutamiseni,

Thursday, November 24, 2011

Täna leidsin, et elu ei peagi igal ajal lill olema. Mõnikord võib lubada ka seda, et kõik viskab üle ja tundub valesti minevat. Põhiline on sellest lihtsalt üle saada ja edasi minna.
Tumblr_lmsbxgoeig1qg0d0zo1_500_large

Sunday, November 20, 2011

MUN Day & Quidditch*

* ÜRO päev ja lendluudpall

Viimased päevad on vägagi tegusad olnud. Kõigepealt tahaksingi peatuda pikemalt Model united nations'i päeval, sest sellepärast ma ju nii pikemat(ilmselgelt ilmaasjata, nagu selliste üritustega ikka juhtub olema) aega pabistasin. Kooliüritused mulle siin siiski väga meeldivad. Pidevalt toimub midagi ja selline traditsiooniks saanud päev nagu ÜRO matkimine pole mitte ainult arendav vaid iseenesest ka päris huvitav isegi õpilastele. Need kes sellega veel kursis pole, siis sellel päeval panid kõik ennast viisakalt riidesse ja olid valmis kindlal teemal ühte riiki esindama.

Neljapäev ehk MUN Day
Neljapäeva hommikul polnud hommikusöögil mitte kedagi teksades näha ja päris kummaline oli olla. Kell pool üheksa hakkas grupp inimesi siis raekoja poole liikuma. Kohale jõudes olin küll päris hämmastunud- niiiii ilus saal ja see on koht kus meie üritus aset leiab? Algas siis korraldajate( ehk teise aasta õpilaste) kõnedega ning siis näidati lühikest filmi surmanuhtluse kohta. Esimene osa päevast oligi enda arvamuse avaldamine teemal- kas riigil on õigus tappa? 
Alguses polnud küll palju inimesi kes arvamusi tahtsid avaldada, tuletan meelde, et saalis oli üle kahesaja inimese. Kuid üsna pea olid kümnetel inimestel käed püsti ja neid argumente oli põnev kuulata. Ma täiesti mõistan miks osad inimesed surmanuhtlust pooldavad, kuid minu jaoks kaaluvad teised punktid selle üle. Pooletunni pealt oli ka mul suur tahtmine midagi öelda ja niisiis ma hoidsingi oma kätt terve aja püsti, kuid ei õnnestunud mul seda mikrofoni saada. Lõpuks toimus siis hääletus ning surmanuhtluse pooldajad võitsid, ehk meie oma väike ÜRO ei hääletanud surmanuhtlust välja (mitte et see midagi muutnud oleks). Samas ei olnud see number midagi nii suur 137 inimest 119 vastu.
Edasine osa päevast oli kahjuks tunduvalt magedam. Istusin siis oma komitees Suurbritannia kohale. Teemaks oli "Free trade vs. Fair trade"ning ebahuvitavaks tegi asja fakt, et kõikidel riikidel oli põhimõtteliselt sama arvamus asjast..või isegi kui keegi esindas riiki, millel oli erinev arvamus siis ta seda lihtsalt ei avaldanud. Mina, Suurbritannia esindajana, ei rääkinud ka kuigi palju. Lugesin oma avakõne ette ja siis kuulasin kuidas USA Hiinat maha tegi ning kuidas Hiian reageeris sellele, et teda suureks kommunistlikuks riigiks kutsuti. Hiinat esindama sattus küll väga sobiv inimene, kõik argumendid tuldi tal nii hästi välja ja ta oskas kõike nii täpselt öelda. Esimene pool koosneski sellest, et USA ja Hiina ajasid oma asju ning siis Šveits üritas pidevalt neid teema juurde tagasi tuua, kuid asi kaldus kõrvale. Pärast kaht tundi argumenteerimisi jõudsime me välja tulla ainult nende kahe sõna defineerimisega. Kohati jäid mõned asjad küll arusaamatuks, sest tunne oli selline, nagu oleks sattunud kuhugi majandusinimeste vestluse keskele, kus kõik toimub äri inglise keeles. Edasi oli pooltundi lõunasööki ning siis oleks pidanud kõik otsuse arutamisega lõppema. Meie 30-riigilises grupis algas see teine kahe tunnine osa arutamisega kas me peaksime teemat muutma ja mida keegi siis ikkagi õiglase kaubandusega silmas peab...... Sellel hetkel ikka kahetsesin küll, et sellise teema valisin, oleks võinud ikka Süüria probleemi arendama minna ja esindada mõnda araabia riiki. Ühesõnaga meie ühisavaldused olid kõik sarnased, väljaarvatud see, mis tahtis viiele kõige tähtsamale riigile sõja kuulutada ja nad ÜROst välja visata, sest neil ilmselgelt on liiga palju õigusi(nad tohtisid sellel päeval läpaka kaasa võtta!!!ja neid väga huvitabki mis arengumaades toimub) Ühesõnaga teine osa päevast oli minu jaoks suhteliselt mõttetu. Kuid üldiselt võis rahule jääda, selline huvitav kogemus. Nüüd siis mõned pildid, enne kui postituse meeleolu täiesti muudan ja teile järgmisest nädala parimast sündmusest: lendluudpallist räägin. 

 Lucca- Kõige kõige lahedam Brasiilane üldse, inglsie keele tunnid jaanuarist on kindlasti tunduvalt igavamad
 Koht kus minu komitee maailmaasju arutas või pigem Hiina ja USA omavahelisi probleeme kuulas.....




 Babyhousei esindajad



Laupäev ehk QUIDDITCH


Laupäeva hommikul sai ennast siis kell 11 üles aetud, et vähekenegi sellest suurest kodutööde mahust tehtud saaks. Juba kell pool kaks oligi Griffindori kokkusaamine peahoone ees. Kui 15 minutit hiljem kõik meie tiimist, ilusti punasesse riietunud,  kohale olid jõudnud saime hakata näomaalinguid tegema. Platsile kohale jõudes oligi aeg oma lapsepõlve unistus siis ellu viia. Kõige kihvtim kogu selle lendluudpalli juures oligi see, et kõik teadsid kuidas asjad käivad ning nautisid neid kahte tundi ikka täiega. Kooli kõige mõnusam seltskond oli kokku tulnud-just sellised kes ei põe iga asja pärast ja kes näevad et sellisest üritusest osa võtmine on eelkõige lõbus.Griffindor tuli siis teiseks, aga ega see põhiline olnud. Laupäeva õhtu oli samuti täiesti super! Läksime siis Giulia ja Annaga linna sööma ning hiljem jalutasime linnas ja avastasime tundmatuid ülilahedaid oxfordi tänavaid. Mõtlesime siis magustoiduks süüa Ben&Jerryt, ehk siis jalutasime kinno ja no kui me nii kaugel juba olime.. miks mitte siis kinno minna? Ma pole ammu nii spontaanne olnud, ehk üle pika aja oli päris tore lambist kinno minna. Filmiks oli siis Breaking Dawn, videviku saaga neljas osa. Eino lihtsalt liiga koomiline ütleks selle kohta. Teisi kommentaare pole, kui et koomiline. Ma tõesti ei mõista mida kõik selles filmis nii väga näevad, on ju palju paremaidki filme.Samas ütleks et päris keskpärane oli ja vaatamist ma ei kahetse. Kuid nüüd nautige aga pilte lendluudpallist:

















Tuesday, November 15, 2011

Jube halb on ikka postitust alustada sellega, et kohe üldse pole aega kirjutada ja koguaeg on selline väsimus peal. Kuid selline see elu on, samas pole millegi üle vinguda ka. magamisele pühendatud tunde jääb igapäevaga aina vähemaks ja vähemaks. Võib-olla on asi selles, et uus matemaatika õpetaja annab igaks päevaks umbes tunni jagu koduseid töid ja muidu on ka pidevalt selline tunne ,et liiga palju asju on teha. Või... on asi lihtsalt selles, et ma unustan kella vaadata ja siis passin natuke liiga kaua arvutis ja võtan liiga palju pause pärast wordi avamist..
Open_your_mind_before_your_mouth_6427_largeViimati kirjutasin siis nädalake tagasi ja Halloweenist. Vahepeal on küllaltki palju juhtunud. Jalgpallist ma parem rääkima ei hakka, sest siis tuleks see tavaline kohtuniku kirumise jutt, kuid mängu ma reedel koos Anna ja Giuliaga vaatasin ning no ikka päris närvi ajas. Kuigi peab mainima, et kvaliteet ja kiirus oli kõik arvutist vaadates väga hea. 
Lauatennis on ka kuidagi liigagi põhiliseks muutunud. Laupäeva hommikul sõitsin seniorite maakondade vahelistele võistlustele Oxfordshire i eest mängima. Kõigepealt on mainimist väärt fakt, et seekord ei pannud ma alarmi käima, kuigi viimaste aegade sündmuseid arvestades jookseksid nüüd küll kõik hirmuga välja.(sellest natukene hiljem). Võistlused läksid iseenesest hästi, teisel päeval selgusid siis kohad ka, Oxfordshire tuli teiseks. Minu roll küll väga suur ei olnud, aga 5 mängu sain mängida ning kuuenda sain loobumisvõidu UK viiendalt reketilt. Parem oleks, et see reitingute tegemisel arvesse läheks, sest teoreetiliselt ma ju võitsin viiendat reketit...... Vabandan kõigi ees, kes ootasid mingi pingelise mängu kirjeldust, sest no loobumisvõiduga ei kaasne mingit pingelist mängu. Päev oli küll väga pikk, kell 10 õhtul jõudsin umbes koju, kuid samas polnud mul selle vastu midagi. Sain paljude inimestega tuttavaks ning veendusin taaskord, et inimesed on ikka niiiii sõbralikud ja vastutulelikud siin. Järgmine hommik ärkasin kummalisel kombel kell 9. Jah, pühapäeval, siis kui ma polnud juba nädal aega normaalselt välja magada, ärkasin ma kõigepealt kell üheksa. Õnneks suutsin veel mõned tunnid magada ja kell 12 vedasin ennast siis sööma. Pühapäev oli muidu isadepäev ka, kuid ma tähistan seda detsembri alguses, kui ta mulle Oxfordi külla tuleb :)) Pluss juba kahe nädala pärast tuleb mu kullakallis õeke külla!
Hiljem tegin veidike kodutöid ning sain Anna sõpradega tuttavaks, kes Canterbury ´ st talle külla tulid. Siis väike quidditch meeting, sai natuke luuaga ringi lennatud( see laupäev on mäng, KÕIK olete kutsutud vaatama) ning siis edasi raamatukogusse kodutöid tegema. Matemaatikaga olid küll kohutavad lood. Nüüd õnneks olen selle teema endale selgeks teinud. Või noh, vahel on kasulik ka kui su pinginaaber on keegi, kes kodutööde, koolitööde ja üldise õppimise pärast kohutavalt pabistab ja selletõttu kõike väga põhjalikult teeb. Üritas mulle natuke matemaatikat õpetada. Women´s rights projekti lõpetasin ka ära ning täna teisipäeval, sai kaks tundi Rory klassis eksami-esseed kirjutatud. Muidu on ka koolis kõik korras. Taaskord pidin tõdema, et ükskõik mis raamatu suudab heaks teha ootamatu lõpp. No lihtsalt mega hea on avastada, et autor on välja tulnud millegi ootamatuga, täiesti ajuvabaga, kuid samas mitte millegi imalaga, nagu oodata oleks võinud.  
Eile oli siis jälle league match, mille võitsime 6-4. Ma võitsin kõik kolm mängu ja minult küsiti esimest korda, kas Teisi on mingi tundmatu inglise nimi, tavaliselt lihtsalt hääldatakse igat pidi ja siis lõpuks ikka ei mõisteta kuidas hääldamine-kirjutamine käib. Eile avastasin ka, et vanainimeste vastu on päris lahe mängida, sest nende ilmed on nii naljakad ja isegi nende pettumine omaenda mängus on naljakas. Kuigi vastas võistkonnas oli ainult üks 70-aastane mees ja üle jäänud kaks olid noored.. Tema vastu oli ikkagi kõige parem mängida.
Minu enda võistkond jätab mulle igakord erinevaid muljeid, eelmine nädal kui me Headingtonis mängisime, siis nad eriti toredad ei tundunud, kuid Kidlingtonis oli neil jälle äkki hea tuju.... Üks viis mind autoga bussipeatusesse, sest tänavad on pimedad ja nad ei tahtnud, et ma seal üksi kõnnin. Ühesõnaga eilne võistlus oli isegi päris hea. 
Nüüd aga peangi juuniorite treeningule liikuma hakkama, eks paistab kuidas mul edaspidi kirjtuamisega läheb.. Ülehomme on model united nations day ning laupäeval siis lendluudpall, loodan siis mõningaid pilte taaskord näidata. 



Monday, November 7, 2011

Pildid Pildid Pildid

Mu elu esimene Halloweeni pidu oli ikka päris vinge. Mul on toakaaslasega ikka tohutult vedanud. Tegi mulle Halloweeni peo jaoks meigi ja muidu ka ei ole tal mingeid halbu harjumusi ja üldse vedas mul väga ikka sellega.
Briti bussi juhid on kordades lahedamad kui Eesti omad. Peale selle, et nad sulle juuste kohta komplimente teevad, räägivad nad ka niisama juttu ja arutavad maailmaasju. Stereotüübid Eesti kohta muutuvad ka iga päevaga aina naljakamaks. Enam ei ole küsitud, kas Eestis on demokraatia või kas ma laulan pidevalt (laulev revolutsioon). Nüüd juba küsiti kas me mängime seal pidevalt malet........
Elu on huvitav ikka, ütleks nii. Quidditchis(lendluudpall) sain Griffindori meeskonda. Parem kui Hufflepuff, aga Griffindor on niiii igav, Slytherin oleks hästi sobinud. Kuid ei, ma olen rahul. Täna kui veab, saab isegi õigel ajal magama ja homme saan loodetavasti Barcelona tripile koha ;) 
Ja nüüd siis natuke Halloweeni pilte, hiljem saan arvatavasiti juurde neid.










Sunday, November 6, 2011

Sarcasm: The ability to insult idiots without them realising it

Postitus on kirjutatud laupäeva õhtul
-------
Nädalavahetus teeb ikka alati kõik asjad paremaks. Laupäeva hommikut alustasin küll väga vara, kuid natuke liigagi põnevalt. Mul toimus siis esimene tähtis võistlus lauatennises ja ma lihtsalt pean juba ette ära ütlema, et mul läks super hästi. Päev algas aga küll veidralt. Suutsin selle varga alarmi majas tööle panna. Meil on nimelt selline reegel, et enne kella 7.30t ei tohi majast välja minna, kuid mu treener pidi mu kell 7.15 peale võtma ja mu housewarden ei vastanud ei telefonile ega ka kella helistamisele, niiet ma siis võtsin oma julguse kokku ja mõtlesin, et mis seal ikka, väga ongi meil tegelikult mingi alarm peal. Kuid mis te arvate, mis heli siis kõrvu lukustama hakkas? Eks ikka selline ERITI kile heli, niisiis ma jooksin natuke all korrusel ringi, kuid tundus, et common roomis oli natuke vaiksem. Siis jõudis pärale, et ma võiksin sama hästi ju juba välja minna, kuna wardenit nii või naa majas pole ja inimesed pole veel pahaselt välja jooksnud, et kes julges neid laupäeva hommikul kell 7 äratada.  10 meetrit kõndinud ja tundus, et see kohutav hääl on ka vaikinud. Hiljem küsisin paarilt inimeselt, kas nad midagi kuulsid ning õnneks ei teadnud keegi asjast midagi. Kuigi terve tee Cippenhami mõtlesin sellest jamast mis mul nüüd tuleb, kuid mu warden ei helistanud mulle kordagi päeva jooksul...
Sinna sõit oli kohati täielik katastroof, aga samas on mul ikkagi nii lahedad trennikaaslased siin. Esiteks on autodes põhiteemaks ALATI pinks. Kes kellega kus kohas mängis ja mis on tase ja kõik see. Siis juhtus aga see, et John(treener) sõitis õigest kohast mööda ja siis me tiirutasime Cippenhamis pool tundi ringi, sest tema ei tahtnud teed küsida ning siis lõpuks otsis kaardi välja ja no kas tõesti on meestel raske kellegilt teed küsida?? Pluss muidugi see faktor, kuidas ta kiirust muudab. Siis kui kiirusekaamerat näeb läheb kiirus alla, kuid pärast seda uuesti gaas põhja. Ei saa mina nendest Inglise kiirusekaameratest aru.. need on erkkollast värvi janende silmapaistvuse tõttu ei tundu neist ka palju kasu olevat.
Sinna jõudes kiirelt riietevahetus ja siis juba mängima. Ma usun, et mul läks nii hästi selle tõttu, et ma ei pabista siin kohe üldse mitte mängude pärast. Missest, et see on aasta tähtsaim võistlus. Mängin oma mängu ja naudin seda .Eestis läksin kohe pingesse ja otoasin tulemusi ja see rikkus lihtsalt kõik ära. Siin võitsin esimese tiimi vastu kohe kõik kolm mängu. Paar setti vist andsin ära, kuid ülejäänu tuli kergelt. Meie tiimis (ma tõesti ei mäleta tiiminime.. need linnade nimed on nii segased ja ma ei mänginud Kidlingtoni eest)oleme siis kolmekesi: Mina, Chloe ja üks E tähega suvaline tüdruk, kes juhtus olema väga hea mängija. Aga isegi mitte tunduvalt parem kui mina. Ma pole elusees isegi trennis nii hästi mänginud kui ma täna mängisin ja ma tõesti julgen seda öelda. Tagantkäsi tuli vabsje hästi ning no väga rahule jäin. E tähega tüdruk võitis kõik 9 mängu kolme tiimi vastu. Chloe võitis... umbes pooled või nii.
Igaljuhul teine võistkond kelle vastu me mängisime oli päris tugev. Kuid ma eriti ei hoolinud sellest, et need tüdrukud väga head olid, sest mul juba läks nii hästi esimeste mängudega, et ma ootasingi parimat. Esimesed kaks mängu tulid enam-vähem kergelt kuid kolmas mäng oli VAPUSTAV ! :D Ma olin 2:0 settides taga. 8-10 olin taga kolmandas settis ning siis võidan teda 10-12. Andis natuke lootust küll. Seis siis 2-1 tema kasuks. Neljas sett. Olen 6-10 taga ja võidan 12-10 , ma tõesti ei tea kuidas seda suutsin , Eestis oleksin ammu alla andnud ja saalist välja jooksnud ja laua taga nutma hakanud, kuid siin olin rahulik ja keskendusin. Viimane sett tuli kergemini võitsin 11-7. Ja no niiiiii hea tunne on ikka võita. Pärast seda mängu oli tuju kohe mitu korda parem ja väsimus samuti läinud.
Vahepeal sai söömas ka käidud, või noh kohvikus. Pole elusees niii head kartulit söönud( yeah, kõlab kummaliselt) Aga seal oli niiii hea toit, mingi kartuli asi kalaga, ning mitte fish and chips, sest kartul oli ikka päris mitte frii :D Olen ikkagi Kätlinilt midagi toitumise kohta ka õppinud.( Kuigi pärast sellist mängu oleks Kätlin ise mulle preemiaks friikaid toonud) Kuid igaljuhul ma nüüd juba ootan kuu lõppu selleks, et ma uuesti seda süüa saaks :D Tegelikult mitte ainult sellepärast. Mu õde tuleb nimelt Oxfordi mulle külla!!!! KAS POLE MITTE LAHEEEEEEEEE :D ma ei suuda ära oodata!!!! See TÕESTI vajas mainimist
Aga tagasi lauatennise saali:
Viimane võistkond oli samuti päris tugev. Esimese mängu võitsin, teises olin 2-0 ees...ning jah, kaotasin. Veidike olin pettunud... okei mitte veidike vaid päris korralikult. Viimases settis olin veel 10-6 ees.
Kuid kolmanda ja kokkuvõttes 9nda mängu võitsin. Polnud ka kuigi kerge mäng tugeva vastase tõttu, kuid seda parem oli võita :D
Ahjaa kokkuvõttes meie tiim võitis kõik kolm võistkonda, kuid novembri viimasel nädalavahetusel toimub veel kaks mängu ja siis selgitatakse võitjad. Mainimist väärt on vist ka see, et National Junior league on vaid 1 liiga all pool British Leaguei, niiet loogiliselt võttes, kui me kõik võidame, siis saame British League .... mis oleks nagu.... MEGA KÕVA !!! Aga ma pole kindel kuidas siinne süsteem töötab. Ja ei tasu veel võidule ka nii kergelt mõelda.
Mängude vahepeal oli ka tegelikult päris tore. Kõik Britid on lihtsalt niiiiiiii sõbralikud. Kõigil käivad vanemad mänge vaatamas ja kõikide isad on nii lahedad. British sarcasm- peaaegu sama hea kui Eesti oma. Chloe isa koguaeg õpetas mind ja muidu ka räägivad juttu ja on niisama lahedad. Samas trennikaaslastega olen ka täiega rahul. Kõik tulevad ja räägivad juttu ja küsivad kuidas läheb, aga samas pole see üldse ameerikalikult pealiskaudne.Päev lõppes kuskil pool viis ja selleks ajaks olin ikka päris väsinud. Üheksast mängust 8 võita ja vaid 1 kaotada... Võib rahule jääda.
Pärast seda käisin veel jõuksaalis, 5 kilti jooksu nagu ikka ja siis jõudu. Niiet hetkel mulle päris trennist aitab. Järgmine nädal on päris mitu võistlust- esmaspäeval ja teisipäeval. Ning homme on halloweeni pidu ja õppima peab ka ning mis kõige tähtsam- MAGADA SAAMA! :D
Ahjaaaa mul on nüüd toakaaslane !! Kui aega saan teen eraldi postituse temast. Venetsueelast päris tüdruk nimega Andrea. Lihtsalt täiesti stereotüüpiline Ladina-Ameeriklane, kuid hästi tore on :) Eks ma eraldi postituses siis räägin täpsemalt. Homme küll palju kodutööd ja Quidditchi esimene kohtumine(lendluud pall!! jah, see mis Harry Potteris on !!) kuid üritan aega leida.
Kuid enne kui ma teile luban, et Halloweeni peost(jah, see on nädal aega hilinenud) pilte saate, lisan mõned pildid unustusse vajunud Casino Nightist, millest ma päris mitu head nädalat tagasi pilte lubasin näidata :