Thursday, October 20, 2011

LAUPÄEVAL JUBA KODUUUUUS!!!!

Mõtlesin, et teeks siis enne vaheaega ka ühe põhjalikuma postituse, kui ma just juhuslikult magama ei jää. Vaheaja kohta veel siis nii palju, et laupäeva päeval jõuan Eestisse ning ma ei suuda seda ära oodata. Mitte koduigatsuse pärast, sest seda pole mul imelikul kombel absoluutselt, vaid pigem just selle puhkuse tõttu. Eksamid on läbi ja nüüd tahakski vaid magada, puhata ja head toitu süüa!(muidugi ka oma kallite inimeste pärast(see you soon, my fellow comrades... you know who i´m thinking about)) Tänane postitus võib tulla küllaltki laiali valguv, sest on palju erinevaid teemasid, millest tahaksin kirjutada ning arvatavasti tuleb ette ka selliseid kohti, millest ainult mina kunagi lugedes aru saan. Pean ju ära mainima ka päeva humoorikad tippsündmused ning sellised asjad pole kunagi teistele sama naljakad ja head. Kuid kui keegi hiljem soovib pikemat seletust, siis ma heameelega võin teile kirjeldada :)
Kõigepealt tahaksin rääkida natuke eesti keelest. Mõtlesin lausa eraldi postituse teha, sest sellega on palju juhtumisi olnud ning see on selline armas teema millest kirjutada. Miks ma üldse alati õhtuti siin blogi kirjutan? Ainuke põhjus pole selles, et see on ainuke aeg kui mul on aega ja tahtmist seda teha. Üks mitte nii ilmselge põhjus on selles, et õhtu on ainuke aeg, mil  ma lihtsalt mõtlen eesti keeles ja ma ei pea oma mõtlemist kuidagi ümber tegema, sest ma tavaliselt skypen ja räägin eesti keeles ja kirjutamine tuleb ka siis paremini. Nimelt on minu meelest nii raske ühest keelest kiirelt teise vahetuda. Lausa imeks pandav, kuidas sakslased ja venelased seda suudavad..võib-olla selle tõttu nende inglise keel ei parane ka, et nad ikkagi mõtlevad oma emakeeles. Ma olen aga nüüd hakanud tähelepanema, et minu mõtlemine toimub päevasel ajal ikkagi inglise keeles. Tuleb kuidagi palju lihtsamalt ning ma üritan isegi päeval mitte eesti muusikat kuulata, sest see lööb kohe kõik sassi, nii kummaline kui see ka poleks. Täna rääkisin ka isaga skypes ning see oli kohe pärast rahvusvaheliste suhete gruppi ning mul oli tõesti raskusi eesti keelsete vastete leidmisega. Kuid samas olen ma kindel, et ega mu eesti keel ka kuhugi ei kao, lihtsalt kui tavaliseks keskkonnaks on inglise keel, siis on loomulik, et osa mõtlemine hakkab selles toimuma, nii on lihtsalt palju lihtsam ja see tulebki kuidagi automaatselt. Isegi matemaatikas olen natuke edasi arenenud, numbrid ikka kõik eesti keeles, kuid nüüd on mõned terminid ka inglise keeles.
Samas ma tõesti naudin eesti keeles rääkimist. Kui kuskil poes telefonile vastan, saan mitmete uudishimulike pilkude osaliseks ning isegi Anna mainis mulle ükskord, et müüja passis mind imestunud pilguga. "Is this a language!?!?" Kui Bristolist tagasi sõitsin, siis rääkisin ka emaga telefonis ning mul oli üpris ebamugav olla, sest KÕIK pead pöördusid minu poole. Eks vaikuses ei tasu vist küll eesti keeles rääkima hakata. Samas on kõik ikkagi nagu positiivselt huvitatud.
Mis aga keeltesse puutub, siis olen ma nüüd otsusele jõudnud. Need kes mind tunnevad, teavad, et kui ma midagi otsustan siis tavaliselt teen ka selle ära. Eriti veel siis kui ma selle kuhugi avalikult üles olen kirjutanud( nagu selle nädal aega ilma magusata oli ja muude asjadega), kuid see ei puutu asjasse. Nimelt võtsin ma nüüd omale pikema ajalisema eesmärgi- õppida kolmas keel ära. Ma pole veel otsustanud, kas jätkan vene keelega või hakkan järgmine aasta hispaania keelt õppima, kuid ühte keelt tahan ma küll veel ladusalt osata. Vene keelega on üldse siin naljakad lood. Ma saan üllatavalt palju jutust aru..või noh nii palju kui ma pealt kuulan ning ma olen tegelikult nii tänulik, et ma seda niigi kaua õppisin, kuid kahetsen, et rohkem ei pingutanud. Samas kes keelab mul seda edasi õppimast? Oleks tore ju nüüd lõpuks ka rääkima hakata.. Sõnadest panen mingi tähenduse kokku ning lause põhimõttest saan aru. Ja mis kõige tähtsam, enamus venelasi ei tea, et ma aru saan millest nad räägivad. Kas pole mitte lõbus :D:D
Kuid eestlasena on mul siiski vedanud, et siin hullu eesti kogukonda pole, inglise keelega läheb ladusamalt ning ma usun, et see on ka arenenud, sest no kui ma juba päeval inglise keeles mõtlen, siis see on pigem positiivne. Kõige rohkem ehmataski mind see, kui ma ükspäev iseendaga inglise keeles rääkisin... nagu kõva häälega. Suhteliselt kummaline.... aga ma näen ainult head selles.
Üks asi veel mis ma keele kohta tahaksin mainida. Ega see mis keeles mõeldakse mõtteid ei muuda. Tundub küll loogiline ja ilmselge, kuid minu jaoks polnud. Ma millegi pärast kartsin enne siia tulekut, et ehk ma ei ole enam samasugune või kuidagi mu iseloom muutub samuti, kuid tegelikult mitte. Näiteks eile oli minu jaoks üks huvitav vahejuhtum, millest ma nüüd lihtsalt pean pikemalt rääkima. Nimelt toimub meil selline üritus 17ndal novembril nagu Model United Nations conference. Ehk põhimõtteliselt meie kooli mingi väike ÜRO koosolek, kus igaüks esindab mingit riiki ning selle riigi arvamusi teatud küsimustes. Enda arvamust ei tohi sisse tuua. Selle jaoks pidime siis järelejäänud riikidest ja teemadest ennast kuhugi kirja panema. Mina muidugi ei mõistnud kirja pannes, et UK on ikka väga suur riik ning ma pean kindlasti ülipalju sel päeval siis rääkima..... Hiljem sain muidugi aru, miks Anna eelistas võtta Kreeka ning mitte UK. Hiljem hullult põdesin, sest Fair trade vs. Free trade ei olnud ka mu esimene teema valik.... Samas polnud midagi parata, sest teisi riike polnud enam järel ja miks siis mitte ka niimoodi proovida. Õnneks Anna suutis mu natuke rahulikumaks teha, sest "Teisi, admit it, you actually enjoy taking part in discussions, it suits you.. it will be just fine, you´ll like it."  Sel hetkel hakkasin mõtlema, et tal on tegelikult täiesti õigus. Kummaline, et see iseloomujoon talle juba selle kuu ajaga silma jäi ning ma naudin vestulstes osalemist isegi inglise keeles... Hiljem uurrisin natuke teema kohta ning UK kohta on päris palju informatsiooni, mis ilmtingimata ei tähenda palju tööd, sest nende ideed on enamjaolt samad, kuid mitmekülgsed ning ma päris pooldan seda. Niiet õnneks ei pea mina vaevlema mingi väikeriigi esindamisega kelle arvamus ei lähe minu omaga kokku. See on ka üks põhjus miks ma alguses MUN´iga siin ei liitunud- ma peaksin nägema tohutult vaeva, et oma arvamust mitte sisse tuua ja vaid riigi ideede esitlemisega tegeleda. Ning tegelikult on see katsumus ka kõigile ning muidugi ka väga arendav. Kuid nüüd ma õnneks selle päeva pärast enam ei põe ning loodetavasti ei pea oma UK esindamise otsust kahetsema.
---
Ilmselgelt läksin eile magama ära ning ma täitsa imestan, et ma magama suutsin jääda, sest minu tuba on ÄÄRETULT külm, kurk on ka vaikselt juba valus ja neli kihti riideid on siin pidevalt seljas. Iga hommik jooksen koridori, sest see on niii mõnus soe... warden ei oska ka öelda miks minu toaga nii kummalised lood on. Loodetavasti on uuel veerandil parem.
Kuid mis siis veel vahepeal huvitavat on toimunud?
Ükspäev käisime inglise keele klassiga linnas ja see oli lihtsalt niiiiiiiiiiiii lõbus. Pole ammu nii palju naerda saanud kui too päev. Meil on lihtsalt täiesti erinevad inimesed koos, aga samas moodustub ülimõnus grupp. Meil on õpetajatega ka vedanud inglise keeles ja maailmakirjanduses, kõik on omal alal head, kuid samas ka meeldivad inimesed. Rory topelttunni ajal käisimegi siis linnas. Näitas meile erinevaid kohti ja rääkis oma lugusid. Päris huvitav on see, et need kes Oxfordi ülikooli tahavad astuda, ei tohi kandideerida Cambridgei ja vastupidi....! Ma poleks iial uskunud, et see konkurents kahe kooli vahel on veel tänapäevani nii suur. Kuid kõige põnevam lugu oli ikkagi see, kui ta meile oma lemmikbaari näitas ja rääkis kuidas ta mingile eriti tähtsale peole kutsuti, kuna ta on lojaalne klient ning kuidas siis 24 tundi sai tasuta süüa, juua ja naisi. Meie 8 inimest siis kõik tegid imestunud näod pähe ja "sooo cooooooooool, That is COOL, Rory! " Ning tema siis jumala tõsiselt vastab : " It wasn´t cool, it was HOT!"
Ülejäänud aja olime lihtsalt krampides ja mul hakkab nüüd igakord, kui keegi cool ütleb, meenuma et it wasnt cool..it was HOT!!
Muidu oli ka päris lõbus, Egor rikkus kõik pildid ära ja vaatamata külmale ning Luicca tujule oli väga tore. Kusjuures see oli vist esimene kord, kui Lucca tuju tervet klassi ära ei rikkunud. Ta on üks Brasiilia kutt, kelle tuju lihtsalt otsustab terve klassi meeleolu. Kui tal on mingi halb tuju siis ta lihtsalt istub nurgas ja siis passib sellise tapva pilguga, et inimesed tõesti tahaksid klassist välja joosta. Nähvab kõigile ning siis on löödud, kui keegi talle kehvasti ütleb ning leiab igas asjas probleemi....  Samas kui tal on hea tuju, siis terve klassil on kohe parem olla, mingi käib ringi ja kallistab õpetajaid ja Mikei (Mike on üks kaisukaru välimusega hiina poiss, kes tõesti on kaisukaruga äravahetamiseni sarnane!!!!!). Jah, see võib kummaline olla, aga siis on ta tõesti armas. Kuigi vahel tahaks küll pead vastu lauda lüüa, kui ta oma suu avab. Oh kammmoooon. Näiteks täna arutasime 9\11 (sellest teen veidike pikemalt ka hiljem juttu, sest see oli eilne rahvusvaheliste suhete teema) Ta räägib ise ka vahel nagu mingi terrorist ning siis hakkab poole arutlemise pealt endale vastu rääkima ning ütleb et tema pole kordagi väitnud ,et tahaks kuhugi pommi visata, kuigi ta üldse alustaski oma argumenti sellega. Ühesõnaga päris kettasse ajas ikka(tõlge: välja vihastas :D ). Aga pärast poole oli Kicki tund jällegi nii lõbus... Ühesõnaga väga mitmekülgne.
Sellel samal õhtul oli mul lauatennis ka. Seekord ei saanud treener mind peale võtta ning kuigi ma talle korduvalt eelnevalt ütlesin, et bussiga pole ju nii raske mul sinna minna ja saan täiesti hakkama, saatis ta ikka mulle eelmine õhtu meili, öeldes, et kellegi vanemad võtavad mu peale. Vähe hullult ei pabistanud ma sinna minemisega... esiteks, ma ei tunne neid inimesigi trennist niivõrd hästi ja siis pean nende hirmuäratavate vanematega trenni sõitma. Kuid nagu selliste asjadega ikka, mõeldakse need eelnevalt palju hullemaks, kui tegelikkuses välja kukub. Tegelikult olid täitsa toredad vanemad neil ja ei olnud midagi hirmsat :D Trenn oli ka huvitav, mingi noor kutt andis ja siis ta üldse ei viitsinud vist õpetada või midagi, niiet see oli samas üks mu kõige mõttetumaid trenne siin. Kuid vähemalt olen ma nüüd rohkem nende inimestega suhtlema hakanud. Iga kord räägime ikka juttu ning kuigi autos olles vist muust kui pinksist ei räägita(kes kus võistkonnas mängib, kellele kaotati, mida tagantkäega teha ja kuidas parema jala varvas mõjutab su löögiulatust..), on mul ikkagi järjest lihtsam teistega ka muudest teemadest rääkida. Ainult üks inimene on, kes sarkasmi ei mõista, teistega on väga lõbus jutule saada :D
Viimane maailmakirjanduse tund oli ka lihtsalt tohutult hea. Ma pole isegi mõnda filmi vaadates nii palju naernud, kui selle aminatisooni "Toroto" ajal. Meil on lihtsal NIIII hea inglise keele grupp. Kõik inside joked on naljakad ning kõigil on mingid head kommentaarid. Ma ei suuda homset ära oodata, et me selle filmi ära lõpetaksime. Tohutult armas ja heasüdamlik film.
Eile käisin veel sellel koolikontserdil ja pidin taaskord imestama kui head muusikud siin kõik on. Iga teine inimene mängib mingit pilli või suundub klaverit harjutama. Tekibki küsimus, et miks need inimesed muusikakoolis ei käi, nad on niii andekad. Samas ma sana aru miks nad just siin käivad, muusikas on raske kuhugi jõuda ning neid andekaid on tegelikult väga palju..
Aga ma nüüd parem lähen jälle istun koridoris veidike aega või lähe enne tundi kuuma dušši alla, sest vastasel juhul peab keegi lihtsalt tulema ja mind ülehomme Eestisse tassima.( jep, nii külm on)
Vabad tunnid on ikka nii head, saab midagi kasulikku ära tehtud. nagu näiteks blogi kirjutatud.. õhtul on international evening ning pean pakkima ka hakkama, niiet siis laen ainult pildid ja saategi seda romaani lugeda.
 Enne pilte paar haikut ka siia lõppu, millest ei peagi keegi aru saama. Mõlemad on An Na kirjutatud:

Iva has finished already.
Leaves are cradling in the wind outside.
Spider.

Sometimes a bana-
na is just a banana
Peel the banana.

--
Et kõigil oleks kergem olla ,siis mu tuba on nüüd MEGAsoe. Pärast linnas käiku täna olin juba valmis oma toas jäätumiseks, aga radiaatoritega oli midagi mu toas tehtud ja need töötasid (!!) ning mu tuba oli juba palju palju soojem. Niiet nüüd on vähemalt hea olla.
Aga nautige pilte :














 " Look smart and SEXY!" ütleme nii ,et Rory fotograafia oskused polnud küll kiita, kuid natuke lõikamist ja täitsa tipp-topp





 COOKIES TIME( küpsiste aeg) Ehk pärast tunde on see tavaliselt inimestest pungil, kõik tahavad pärast kooli ära teenitud küpsist ja tass kohvi kulub ka ära. Ilmselgelt jõudsime me vara kohale. Kusjuures tol päeval ei võtnud ma ühtegi küsist(jep, mega uhke enda üle)

Monday, October 17, 2011

Mul oli kõige-kõige parme nädalavahetus. Reede tegi heaks vaid väiksed detailid, laupäeval sai kinos MEGAmõttetut filmi vaadatud, kuid isegi vaatamata sellele oli mul tore laupäev, lausa uskumatu kui heaks võivad tuju vaid väikesed asjad teha. Täna käisin Liisal Bristolis külas ja 5 tundi bussisõitu olid seda rohkem kui väärt, mul oli super pühapäev!!  Rohkem detaile pole praegu vaja.
6 päeva pärast näeme,











Thursday, October 13, 2011

Life is like a piano: What you get out of it, depends on how you play it.

223008_10150553644355567_707450566_18050074_7203709_n_largeMa loodan, et see postitus ka kunagi mu lugejateni jõuab, sest internetiga pole hetkel kõige paremad lood.
Aga teeks siis täna tavapärase "Mis ma vahepeal teinud olen" postituse, sest sellega saan ma tavaliselt kõige tähtsamad asjad ära arutletud ning muljed räägitud.
Esmaspäeval oli siis taaskord eksamiteks kordamise päev, ehk peaaegu igas tunnis me ainult kordasime ja küsisime küsimusi. Teatris saime ka siis teada, et meil kolmapäeval eksam. Ei ütleks, et väga hea meel oli kuulda, et meil vaid kaks päeva mingi antiikaja(ehk keskaja) inglise keeles oleva monoloogi pähe õppimiseks ning enamuse tunni vaatasime Macbethi animatsiooni või midagi ja ma pidin magama jääma, sest isegi kui ma alguses sellest aru sain, muutus see keskel nii segaseks ja olgem ausad.. kõik Shakespeari näidendid on samasugused. Ma lihtsalt ei mõista seda.. Ahjaaaa väike vahemärge ka, enne kui ma selle igaveseks unustan. Me oleme mingi kahes tunnis juba Doctor Who´d vaadanud. See on see seriaal, mida Sulo on mind terve suvi vaatama sundinud, aga mida ma pole teha viitsinud. Ning nüüd olen väga tänulik, et ma selle peale suvel aega ei kulutanud, sest mina selles küll midagi erilist ei leidnud...... Aga vähemalt üks asi tehtud, nüüd tean millest ta mulle räägib.
Ülejäänud päev oli suhteliselt üksluine, väga midagi erilist ei toimunud. Printisin oma teatri monoloogi välja ja õppisin bioloogiat. õhtu oli aga paalju põnevam . Vaatamata sellele, et mul kohe üldse tuju välja minna ei olnud, ei kahetsenud ma peaaegu üldse, et seda tegin. Kasiinoõhtu oli niivõrd lõbus. Aitäh kõigile, kes enne mulle pokkerit vaevusid õpetama. Alguses võitsin ikka täiega, vedamisega oli hästi. Kaks korda oli ässade paar mul käes korra kuninga paar ja no vedamiselainel olin. Aga siis võeti mu õnn ära ja ma kaotasin peaaegu kõik .Samas oli kell nii palju ka, et ma ei jaksanud seda pokkerit enam nii palju mängida.Vähemalt oli tasuta toit ja maaaaasikad!!  Pluss nii naljakas oli kuulata kuidas terve laud ohkas, kui ma jälle võitsin. "Teisi, stop WINNING!! share it with me now" . Ning see, et eranditult kõik olid teemaga kaasa läinud olid super. Must&Valge&Punane  ehk põhimõtteliselt red carpet.
Muidugi hommikul ma nii õnnelik polnud, et kell 1 magama läksin. Või no see polnud otseselt kasiinoõhtu süü. Lubasin ühele IB2le pilte jalgpalli turniirist et ta saaks neid koosolekul kasutada ning need laadisid mega kaua. Millegipärast on alati nii, et kui oleks vaja oma unetunnid kätte saada, siis ei tule see magama jäämine midagi nii lihtsalt. Nii oli mul ka esmaspäeval.. lihtsalt vähkresin ja magama ei jäänud..
Teisipäev möödus täiesti udus, esimest korda oli mul koduigatsus. Väga masendav päev. Kui väljaarvata bioloogia test, mis oli ülimalt kerge, kuigi ma suutsin vähemalt ühe ülilolli vea teha, aga mis seal ikka. Ma oleks ikka väga pettunud, kui alla seitsme saan, sest ma olen enamust seda juba Eestis õppinud ja ainult inglise keel oli katsumus seal.
Rock-climbingu jätsin teisipäeval vahele, sest muidu poleks matemaatikaks ja teatriks üldse aega õppida olnud. Kell pool kaheksa läksin pinksi mängima ja ma poleks iial uskunud, et siinne lauatennise treening võib terve mu päeva niivõrd heaks muuta. Algas siis sellega, et see vanem mees, kes Eesti kampsuneid armastab, näitas mulle 10 aasta vanust postkaarti Tallinnast. Hind oli kõik kroonides ja see oli niiii armas temast. Ülejäänud trenn oli ka fun. Kunagine Briti meister ja Euroopa top 10s olev naine käis meid treenimas. Hakkab korra kuus käima ning hästi positiivne inimene on, üritas mu lootusetut topsi parandada ning tagantkäega aidata. Aga no päris lahe trenn oli ikkagi. Võitsin kõiki võitjate lauas ja vabsjee kõik läks peale. Hakkan vaikselt seltskonnaga ka ära harjuma, pole küll sama mis Eestis ning ega ma ei eeldagi et peaks olema. See on selline omaette kogemus siin, kõik inimesed on uued, kuid hakkan juba kõigiga aina rohkem läbi saama. Positiivne on see, et britid on sarkastilised ning nende huumorimeel ühtib minu omaga.. väljaarvatud selle ühe, kes lihtsalt loomupärast sellest aru ei saa.
Koju jõudes ootas mind arvutis muidugi hea uudis Sloveenia võidust ning päev oligi korda läinud.
Täna hommikul olid enamus siis tohutus masenduses, sest enamikul oli täna kaks eksamit. Minul samuti, aga "Bob Marley- Don´t worry, be happy" ja muud head mõtted(10 päeva ja ma olengi nädalaks Eestis!!) ei lasknud mul eksamitest kui milleski negatiivsest mõelda. Monoloog oli ka mul enamjaolt pähe jäänud ning see, et ma paar lauset vahele jätsin...well, seda õpetaja ei märganudki. Matemaatika testi pärast ma väga ei põdenud ning see läks ka üsna hästi, eks reedel paistab kuidas läks.
Edasi käisin jõukas ning siis tavaline küpsiste aeg ning siis tegin Annaga pargis kodutööd. Skypel oli ka täna päris suur osa mu päevast.
Kuid nüüd peaksin jälle hakkama magama minema, homme viimane eksam-ärinduses :)

VARSTI NÄEME !



tsaukapauka,
Teisi

Sunday, October 9, 2011


Kaks päeva põhimõtteliselt hommikust õhtuni raamatukogus olemist. Nelja essee ära lõpetamine ja bioloogia ning ärinduse eksamiks õppimine läks iseenesest suurepäraselt. Või noh, mulle täitsa meeldib seal raamatukogus. Samas ega see nädalavahetus ainult õppimisele ei kulunud. Laupäeval veetsin natuke aega ka jõusaalis ning õhtul oli meil wardeni ära saatmine, ehk sõime pitsat ja rääkisime jutte. Ma muidu käisin enne seda ka välajs söömas, aga õhtul oli ka mõnus natuke pitsat näksida. Ühtlasi oli ka väga huvitav. Meie warden õppis neli aastat Oxfordi ülikoolis FÜÜSIKAT ning nüüd kui ta on lõpetanud ,et tahtnud teda(või õigemini ei meeldinud talle pakkumised) keegi, peale cambridgei, kuhu ta nüüd kaose teooriat ja midagi veel uurima läheb. No ikka väga äge. Meie uue wardeniga olen ka rahul, väga armas naine on :) 
Kuid laupäeva õhtuks olin ikka päris surmväsinud ja arvestadesa seda, et ma täna hommikul kell 9 ärkasin, selleks et 10ks sööma minna, siis võib öelda, et tänane pole ka kuigi palju parem. Kuid vähemalt sain kõik kodutöö tehtud ning võib öelda, et ka bioloogia eksamiks olen hästi valmistunud.
Kella kolme aeg aga toimus siis selline...omapärane....jalgpall. Võistkonnad tulid siis igasugustes kostüümides kohale. Kui nüüd täpsem olla, siis ainult kaks võistkonda läksid sellega kaasa, ülejäänud võtsid mänge päris tõsiselt ja ei olnud sugugi nii huvitavad. 
Väike seletus ka, miks see üks konkreetne võistkond pamperseid kannab. Asi on väga litne, nad on kõik babyhouseist, ehk kõige nooremate majast, mida babyhouseiks kutsutakse. Vastas võistkond neil olid  venelased põhimõtteliselt ja mul oli niii naljakas vene keelt taaskord kuulata ja kõigest aru saada. Samas ega nad midagi tõsist seal väljakul ei rääkinud, aga ikkagi oli boss tunne mõista. Muidugi kui nad koridoris kiiresti ja keeruliselt räägivad, siis ma ei hakka keskendumagi..
Kuid edu mulle siis eksamiteks, ehk leian aega teile veel huvitavatest juhtumitest jutustada, mis vahepela toimunud on. Iseasi kas te nendest juba enne kuulnud olete, sest ma ikkagi skypen päris tihedalt. 
Ahjaaa homme toimub ka huvitav üritus- Kasiino õhtu-, kuid sellest pikemalt hiljem, visake parem pilk piltidele, mis on kohe kindlasti parem tegevus, kui mu tänase teksti lugemine: 

PS! Kui pildile vajutad, siis ilmub see suuremana!!

















Saturday, October 8, 2011

Mõtlesin, et lisaks seekord midagi natuke rohkem mõtlema panevat. Kes vähegi aega leiavad ja seda varem näinud pole, siis võtke see 15 minutit ja vaadake. ISad.
See postitus oleks pidanud tegelikult eile ilmuma...
-----
Ma olen nüüdseks täiesti järjekaotanud millest ma rääkinud olen ja millest mitte. Annan siis lihtsalt teada ,et elu on ikka veel lill, kui väljaarvata need neli esseed mis mul teisipäevaks vaja kirjutada ja kolm eksamit järgmine nädal... Ei ütleks, et nädalavahetuse tunne. Bioloogia ja ärinduse testid on veel eriti tähtsad, sest bioloogiat tahan ma järgmine aasta kindlasti võtta ning ärinduse koha pealt pole ma veel kindel...
Vahepela on lihtsalt nii palju positiivset juhtunud, iga päev on mõni väike asi mu päeva päikese toonud. Msi on väga vajalikuks osutunud, sest alles nädal aega tagasi olnud päikeselistest ilmadest pole enam midagi järel. Tahaks vaid mitu kihti kampsuneid selga panna ja villased sokid jalga panna ja siis kubujussina ringi käia. Mis siis veel? Mu inglise keele õpetaja tõi mulle peenleiba, sain vanaemalt ülimalt armsa kirja, sain oma hinded ja kommentaarid taaskord ning hmm.. EESTI VÕITIS PÕHJA-IIRIMAAD!!! fun fun fun. Olen kõigega rahul...kui välja arvata see ,et ma oma nädalavahetuse raamatukogus veedan. Loodetavasti seekord suudan seal keskenduda, sest mõnikord on küll nii hea seltskond koos, et enamus aja ma lihtsalt naeran. Paari nädala pärast tulen juba Eestise ja veedan seal ühe suurepärase nädala ! Kuigi mulle siin väga meeldib, ei suuda ma ka seda ära oodata.
Kui ma homme luuletustest ja raamatutest tüdinenud olen, siis saate ehk taaskord ühe pikema postituse osaliseks.
Mõned pildid mis ma eelmine nädal Katharinast tegin :