Wednesday, May 30, 2012

Almost there :)



Sorry, I haven´t been in a condition to write for a while... but it´s getting better and I´ll post some photos etc. Also next time when I happen to have some motivation, i´ll use it properly                                   
--------

Istun hetkel siin laua taga ja lihtsalt ootan, et see nädal juba läbi saaks. Täiesti kohutavalt masendav esmaspäev, millele järgnes veelgi masendavam teisipäev. Ainuke lootust andev tegur on olnud Helen(mu uus toakaaslane). Ma poleks iial uskunud, et alguses täiesti võõra inimesega tuppa sattumine võib selliseks õnnistuseks osutuda. Mõne inimesega lihtsalt klapib ja kohe sobib.. see on ikka väga kaugel sellest raskest toajagamisest mida ma alguses pelgasin. Suuresti muidugi ka minu esimesel toakaaslasele(no offence, aga tagasi mõeldes oli ta ikka tõeline bitch). Ilma Helenita oleksin siin kolm päeva lihtsalt oma voodis lamanud ja mitte kuhugi liikunud. Meil toas tujud ka liiguvad ühelt inimeselt teise, niiet üksteisest arusaamiseks pole vaja isegi pingutada. Eelmine nädal kusjuures lõppes üllatavalt hästi. Reedene päev oli lihtsalt kirjeldamatult naljakas ning isegi laupäeva nautisime, missest et me mõlemad vaid paar tundi maganud olime. Aga no eks selline nädalavahetus peabki kohe kontrastiks saama esmaspäeva oma kõikide eksisteerivate probleemidega. Eilne õhtu paistis aga jällegi helgemas valguses ning tõi natuke inimlikkust tagasi. Ma ei kujuta ette kuidas ma ennast sinna kohale vedasin, aga läksime siis Kristellega varem pinksi mängima. Pärast kahte tundi olin küll päris läbi, aga palju paremaks läks olemine kohe. Trennikaaslaste huumor läheb küll peale, samas nüüd järgmine nädal pole jälle trenne, sest inglastel on nädalane vaheaeg.. meil lõppeb see eest kool varem. Kuid vähemalt suutis see mu olemise paremaks teha.
Päris mõttetu ülevaade, aga pidin kuhugi üles kirjutama kuidas ma ennast viimastel päevadel liigutada pole suutnud... Kui ma selle nüüd kõrvale jätan ja üritan veel märkimisväärsete asjade peale mõelda, siis avastan, et ka vaatamata sellele millest ma just kirjutasin, on paljugi muud juhtunud.
Otsustasin lõpuks oma ained järgmiseks kaheks aastaks ära. Loodetavasti enam muutusi selles ei tule, sest siis läheks päris keeruliseks asi. Psühholoogia, Bioloogia ja Ajalugu HL ja English A, Spanish ja matemaatika SL. Lõpuks anti mulle siis luba inglise keel emakeelena võtta, mis mind isegi meeldivalt üllatuma pani. Eesti keele õppimises ma erilist mõtet ei näe, eriti kui mul on võimalus kolmas keel praegu juurde õppida... Aga eks paistab kui raskeks mul see kõik kujuneb.
Lauatennises on samuti päris hästi läinud. Üle eelmine nädalavahetus oli invitation tournament. Naistest tulin teiseks, mis oli kusjuures väga pettuma panev, sest ma pole sellele finaalivastasele peaaegu kordagi kaotanud ja nüüd andisin nii lihtsalt talle viimase setti ära.... Segapaaris aga võidsin Jingyu´ga, mis kohati kompenseeris mu kaotuse. Samuti sain aasta juuniori tiitli :) Ma ei tea kas olen maininud, aga mul on neljapäeval nüüd veel üks trenn juures, kus Oxfordshire´i kaks parimat mängijat käivad meid treenimas, mis on päris hästi läinud. Kõige parem osa on muidugi autosõit sinna ja tagasi, sest see suudab meeleolu heaks teha. Üks kord see poolakas andis mulle oma teed, mida ta poola poest pidevalt ostab. Päris naerma ajas küll, aga maitsev glögi-maitseline tee oli vähemalt.  Pluss alati kestvad kommentaarid minu õige treeneri sõidustiili kohta, sest me keegi ei tunne ühtegi 65-aastast kes nii kiiresti sõidaks. Kõige parem osa sellejuures on, et kõik teised mäletavad ka paremini millal ta oma trahvid on saanud ja ta paar korda kuus ikka räägib nendest.
Aga nüüd ma luban, et kui mul järgmine kord kirjutamise tuju tuleb, siis ma tõesti avan blogi ja kirjutan midagi huvitavat ka üle pika-pika aja. Arvatavasti küll inglise keeles, sest pärast selle postituse läbi lugemist on igasugune isu eesti keeles kirjutada kadunud.


Peaaegu nädalavahetus.... peaaegu suvevaheaeg.

Seni aga veidike üleeelmise nädalvahetuse pilte, kui ma Isiga Blenheim palaceis käisin :














Sunday, May 13, 2012

Today was a perfect day. It was one of those days, where everything went just right. It really was a nice day, with the best ending ever! I just got a letter from vice-principal, saying that i can share a room with Helen next year!!!! This was so unlikely and my happinness and relief is just unexplainable. Everything will be so much easier and I absolutely love sharing a room with her! Its just perfect! And today was just incredibly nice. The weather. Strawberrys. Blenheim palace. And of course i should mention my very best Mother, as it was also Mothers day.
I think that whenever i feel down, i should remember that there are always those nice days to look forward to. They come suddenly and make you feel so much better. It was a great change, as I've been feeling quite bad for the past weeks, so it just helped me so much. Thank you Isi!!!!! And thank you St. Clares for putting a perfect ending to my day!!! And thank you mom .... for just always being there for me, no matter how far I actually am!!!! And thank you everyone else, who i havent talked to for a while, im still thankful that i have you all!!! And i also want to thank you, the anonymous stranger(or simply stalker), reading my blog every once in a while.


Pictures following soon. PREVIEW:



Tuesday, May 8, 2012

No kohe üldse pole tuju. Lihtsalt ei ole. Ei ole tuju kooli jaoks. Ei ole tuju kirjutada. Joonistada. Pildistada. Ainuke inimene, eks mu siin täiesti lounimisest välja toob, on mu toakaaslane Helen. Temaga on küll vahepeal nii tohutult palju juhtunud ja ta põhimõtteliselt ainuke inimene kes suudab mu tuju paremaks ka teha. Järelikult peabki nii olema, et vahepeal pole kohe üldse tuju midagi teha.. Vahel ehk peabki kõik korraga ära tüütama ja viitsimine nullis olema.
Samas ma ei näe sellel mingit põhjust. Viimasel nädalal on just päris palju head juhtunud- pinksis on head treeningud ja võistlused olnud, koolis on ka täpselt need ained mida ma tahan ning isegi tunniplaan sobib päris hästi. Kõige nõmedamaks pean ma asja juures vist enda vingumist. Tõsiselt ka, ma ei mõista mis mul peas toimub, et ma viimasel ajal nii palju vingun. Aga no mis seal ikka, loen veidike raamatut ja magan ennast parem välja, väsitav trenn oli ka täna. Järjekordne lühike lõik on mu elust siia üles kirjutatud.
Nautige muusikat ja pilte mis ma ühel õhtupoolikul pärast jooksmist tegin. ( jooksin tuppa tagasi kaamera järgi, sest ilm tundus heaks(loe:tormiseks) pöörduma) :

Translation: Basically I just dont bother to do anything .I cant even make myself write something, not even mentioning doing anything for school. Lack of motivation is killing me, although there´s no reason for it. Table tennis has been pretty good lately and theres nothing wrong in school either. And then I just keep whining...... Anyway at least my (the best one ever!!) roommate doesnt let me be a complete loner and can cheer me up anytime.
Seriously.. I should just get some sleep and everything will be better. My blog is called "love life and life will love you back" for a reason, therefore i should really stop writing this non-sense.
Enjoy the music and the few photos I took.




Viimane pilt on sellepärast, et ma tegin Eestis hästi palju süüa ja sinna hulka kuulus ka TIRAMISUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU !1 Ning jah, see vääris igat suurt capslockiga U-tähte

:)))))))