Putukate-mutikate postitus.

Õhtul oli meil väike kahe tunnine metsatuur. Nägime igasuguseid putukaid ja sai erinevate puude kohta küsimusi esitada ( kõlab väga magedalt, aga jah) . Esimest korda elus kuulsin kägistajapuust näiteks ja üldse igasuguseid „ päeva lõbusaid fakte“ sai teada. Väga palju asju tuli meelde Peruu kultuurireisist kus ma vanaisa ja isaga 10 aastasena käisin. Järsku lihtsalt lõi pildi ette metsast ja mingist kindlast puust ja lindudest mida me nägime kui me vaatetorni ronisime. Peruu vihmametsas olime üsna kaua- nädalakese ehk küll? Imelik, kuidas muidu ei olnud mitte midagi meeles, aga nüüd kui giid rääkis ja näitas siis tulid erinevad mälestused esile. Seekord õnneks sain kõigest aru mis ta rääkis ja isegi ladinakeelsed väljendid ei valmistanud nii suurt raskust. Üks huvitavamaid seikasid oli minu jaoks aga inimeste foobiad. See tüdruk kellega me Monteverdesse nädalavahetuseks läksime kardab tohutult madusid ning meie šansid midagi mürgist näha olid väga väiksed. Väga väiksed, mitte olematud ja tema kahjuks õnnestus meil üleval kõrgel ühte mürgist madu saaki püüdmas näha. 120 maoliigist on vaid 18 mürgised ning ühte neist me ka nägime. Wuhuuu.  Tema hirm õnneks nii suur ei olnud, 10 meetri kõrgusel olev madu temas erilist nutuhoogu ei tekitanud. Küll aga oli meiega ka üks naine, kellel tõsine ämblikufoobia. Astus kohe mitu sammu tagasi kui ämblikuid nägime ja terve aja jutustas oma hirmust. Minu väike unistus on aga alati tarantulat vabas looduses näha. JÄLLEGI TEHTUD. Wuhuuuuu. Pärast seda ma enam oma tuppa uuesti pesistuma asunud ämblikupoisse ei karda. Temast kahjuks pilti ei ole, ta oli kuskil kaugel augu sees ning alguses ei suutnud mu silmad teda üldse näha, sest automaatselt väikest ämblikut otsides vaatasin talle päris mitu minutit otsa. Sidi perekonna nägemisele (laiskloom, jää-ajast) võib ka „tehtud“ öelda ning väga huvitavad olid ka helendavad puujuured. Samuti juhtusime ootamatult nägema „oil birdi“ kes arvati kuni 2010 aastani väljasurnud olevat, sest keegi polnud teda enam 10 aastat näinud, kuid nüüd on nad hakanud taas Monteverdesse pesistuma. Ma pole küll eriline lindude ekspert, aga väga lahedalt kõlab ikkagi.

Homme on aga mul nädal aega uus projekt. Üllatavalt kurb oli isegi selle „summer campi“ projektiga hüvasti jätta. Lapsed ikka veel tänaval jooksevad ligi ja ütlevad rõõmsate nägudega tere ja uurivad elu. Samuti oli teiste kohalike vabatahtlikutega imelik hüvasti jätta. Nad olid kõik nii nii armsad, ning kui ma teile oma  „üllatus„ kohvi kasvanduse külastusest postituse valmis saan, siis saate aru miks.

Ps: pärast kahte nädalat külma dušši all käimist, avastasin kuidas siin soe vesi sellest laes rippuvast ämbrist tuleb. Parem hilja, kui mitte kunagi, eks! Hostelis oli kirjas ,et tuleb hästi aeglaselt lahti keerata ning siis ongi vesi soe. Wuhuuu, saan nädal aega siin peres veel sooja vett nautida. Sellepärast nad siis imestasidki, et „külm?vesi on ju soe..“

ENGLISH:

In the evening we had a small 2-hour nighttour in the rainforest. After my bungee jump I was ready to face everything. We started with interesting trees and not poisonous spiders. I got to ask loads of questions like a proper IB higher level biology student. I was explained the differences between the types of trees and how to distinguish between grasshoppers. However, one of the most peculiar observation for me was how people deal with their phobias. The girl who I was travelling with, Julia, had a phobia for snakes. She wasnt completely freaked out when we managed to see one of the rare poisonous ones (out of 120 species in Costa rica, just 18 are poisonous). It was a yellow one in the middle of preying. Luckily we didnt seem to disturb his peaceful life 10 metres above the ground.

However, another woman had a phobia of spiders and she stepped back when we saw spiders. Especially the tarantula – hiding far back in a hole, so large that the eyes didnt expect to see him or her if it was a lady. We also saw a real Sid family – a family of sloths and various insects and glowing tree roots. We also saw a very rare oil bird who was thought to be extinct for ten years until 2010. I’m not a bird expert, but something like that always sounds awesome.

Check out the photos ;)

PS: Fun fact of the day: Found out after 2 weeks of showering with cold water that my house actually HAS warm water. There was a sign in the hostel that told us to turn the shower on very slowly for warm water and now that I tried it at home, I was surprised but happy for the discovery! Better late, than never, right ;) I still have one more week in another project before I head off for a week of Spanish and resting and working in La playa Tamarindo ;)