Inimesed on erinevad. Selle kohta olen ma siin olles nii tohutult palju õppinud. Enamus ei oskaks arvatagi, et inimeste kätiumismustrite, ja nende käitumise kohta saab midagi õppida. Samamoodi imestavad paljud et enda iseloomu annab arendada. Isegi kui inimesed mõistavad siis ega ju ei arvata, et neil oleks kasulik midagi sellist rakendada. Mina olen mina ja ega ma muutuma ei peagi. Minu lähedased teavad milline ma olen ja oskavad arvestada. See on tõsi ja ma pooldan sellist mõtteviisi teatud punktini, kuid ma ei räägigi sellest, et keegi peab ennast muutma või enda iseloomu muutma, kuid ennast arendada ju võiks. Sellega on seotud ka üks teine oskus, mida sageli ei hinnata- enda kriitiliselt vaatamise oskus.  Taaskord ma ei räägi enda maha tegemisest, vaid lihtsalt ka enda vigade nägemises, enne kui kedagi teist kritiseerima hakatakse.
Samas ega mõnel inimesel ei olegi mingit paremat elu kui teiste oma. Teiste kritiseerimine ja nende elu elamine. Ning inimesed jah, ongi erinevad. Seda pean ma küll veel vist õppima, kuidas mitte välja teha sellest, et mõni on lihtsalt TÄIELIK idioot ja räägib ainult sellest kuidas teised elavad ning mida nad teevad ja kuidas käituvad. Kuidas ennast sellest välja lülitada ja mitte tähelepanu pöörata.
Eile õhtul selgus, et mul on võimalus omale uus toakaaslane saada. Tänaseks olen ma enam kui kindel, et see on hea, kui mitte lausa väga hea mõte. Ma olin alguses tõesti liialt entusiastlik kõige suhtes. Meil pole tõesti mingeid probleeme olnud, mind pole häirinud, et tal siit erinevad kutid läbi käivad ja ma tema suhete probleeme lahendama pean. Teda pole häirinud ,et ma skypes liiga kõvasti räägin ja kaua tuld põlema jätan ja liiga kaua dušši all käin. Läbi oleme me terve aeg saanud, kuid paljusid asju ikka eirata ei saa. Kui tuled tuppa ja esimene asi mis sulle rääkima hakatakse on see, kes kellega käib(põhineb sellel, keda ta koos tänaval kõndimas on näinud, või sellel kes kelle kõrval järjekorras seisis), siis ei suuda ikka sellist asja pikalt kannatada. No muidugi on põhiline, et ta minu kohta kuulujutte ei levitaks, aga ma tõesti ei ole selline inimene, kes temaga kaasa räägiks ja avaldaks arvamust inimeste kohta, kellega ma kunagi sõnagi pole vahetanud. Samuti need intsidendid, kus ta minu vastu TÕELISELT bitch on olnud.. ja suutnud oma suud pidada ainult sellepärast ,et "tema usk palub tal olla viisakas ja hea inimene" Vabandage väga, aga ma ISE tahan olla hea inimene, selle jaoks pole mingit usku vaja. Sa käid kaks korda kuus kirikus ja loed ennast laususklikuks(kui selline sõna eksisteerib), kas usk ei peaks tulema mitte inimese seest? Mina ei ole muidugi tema usu kohtumõistja, aga kui sa teed midagi oma usu, mitte sellepärast, et sa ise seda siiralt teha tahad..siis mis on selle mõte? Ühesõnaga viimasel ajal on ka minul temast suhteliselt kopp ette saamas, üritan ignoreerida tema tujusid ja bitchimisi, sest no minul on oma elu elada ja pole aega tema ja teiste elude tühiasjade pärast põdeda.
Samas kui niimoodi võtta, siis ega ma ise ka parem toakaaslane pole, suutsin tema kaheksateistkümnenda sünnipäeva ära unustada. Või no mitte päris ära unustada, aga see tuli mulle alles õhtu enne ta sõnnipäeva meelde. Samas mul oli sellel hetkel temast VEEL rohkem kopp ees, niiet ma sellepärast väga ei muretse.
Ühesõnaga kui eile tema ja üks teine tüdruk minuga rääkima tulid, et sellel tüdrukul on oma toakaaslasega tõsised probleemid- nemad nagu kohe üldse ei sobi kokku, siis olin ma peaaegu kohe nõus.. Pealegi wardenil ei tundunud ka mingeid probleeme olevat. Rääkisime selle teise tüdrukuga juttu ka ning ma sain väga hästi aru miks nad ühte tuppa ei sobi, kuigi see pani mu arvama, et mu enda toakaaslasel ka seal väga tore ei hakka olema. Ühesõnaga nüüd on vaja ainult mõned load saada ning olla kindel, et mina kolima ei pea(sest mina oma armast nunnut kenat kodust mugavat nurgakest ära ei anna) ja loota, et pärast half-term breaki(järgmine nädal Barcelonasse!!!!) on juba uus toakaaslane mul. ma ei usu et tasub muretseda selle üle, et mul uuega mingeid probleeme tuleb, ma juba taustauuringu tegin kooli peale ära(ei tegelikult mitte nii hull) ja temaga ma olen algusest peale hästi läbi saanud, niiet siis saan vähemalt kooli kuulujuttudest eemale. Sellist asja ikka igatsema ka ei hakka, et igapäev tuppa tulles valgustatakse sind uue jutukesega.
Nädala pärast on eksamid ka, oleks aeg vaikselt õppima hakata.....

Ärge parem mõelgegi küsida, miks mul õuna pilt selle teksti juurde on lisatud...

Üritan siis aeg-ajalt siia midagi ka postitada ehk järgmise korrani. Võiksite teada anda millest te mu blogist üldse lugeda tahaksite ja kas on väga häiriv, et pooled postitused on eesti keeles ja mõned inglise? Millele peaksin rohkem keskenduma, millele vähem.

As I see that most of my readers are from UK, then what would you like to read from my blog most(assuming that it is in English of course)? Anything special, more pictures, more posts in English? Let me know :)