Vahel on ikka tohutult raske sundida ennast koduseid töid tegema. Lihtsalt istud selle äsja tagasi saadud radiaatori kõrval, kuulad muusikat, loed raamatut ja kohe ÜLDSE ei suuda ennast sundida püsti tõusma. Kui siis lõppude lõpuks vaid selleks, et ajaloo essee asemel tulla arvutisse blogi kirjutama. Samas ma ei saa üldse aru miks ma radiaatori ees istusin ja püsti ei suutnud tõusta? Väljas on 15 kraadi sooja, päike paistab, aga ma ikkagi naudin radiaatori soojust. Küllap on asi ikkagi selles, kui külmad need inglise majad on, ISEGI see kus mina olen, mis on suhteliselt ideaalne koht. Vähemalt nüüd saime Heleniga raidaatori tagasi, sest meie kullakallisarmas warden võttis selle ära, sest pärast 6 kuud, märkas ta et see ei ole kooli oma ning pole kontrollitud......loogika ülekõige. Kuid mis ma sellest radiaatorist ikka kirjutan, pühendada sellele väiksele kõige igavamale detailile mu elust, natuke seda väärt blogi ?Need postitused on niigi defitsiitsed ja ma jaman kõigega et teile kirjutada kuidas meie warden radiaatori ära võttis ja nüüd tagasi andis?
Nädala pärast olen siis juba jälle vaheajaks Eestis. Pole midagi nii juba jälle, sest korralikult olin talvevaheajal juba 11 nädalat tagasi. Millegi pärast on see Eesti isu mul siin viimaste nädalatega täiesti ära kadunud. Asi ei ole selles, et ma ei tahaks Eestisse tulla, kindlasti tahan ning ma olen enam kui kindel, et pärast on JÄLLEGI tagasi tulla raske. Eks kohati olegi asi selles, kui nõme on koguaeg edasi-tagasi käia. Just nüüd kui siin on kõik tavaline, nädala sees kool, erinevad activity´d ja nädalavahetusel kas võistlused, puhkamine, Thorpe park, London või midagi muud. Nüüd siis peab jälle Eestisse tulema. Just siis kui kõik korras on ja asjaga jälle harjutud. Ma olengi vist selletõttu niivõrd segaduses... tahan küll Eestisse tulla, kuid see tagasitulek saab seekord veelgi kummalisem olema. Samas ehk olen ma nüüd juba sellega harjunud? Nüüd siia kevadesse tulek on kindlasti keerulisem, sest enam pole isegi Annat siin.. Vähemalt sain ma oma toakaaslase vahetatud ning ma ei suuda ise ka uskuda kuidas mul sellega vedas. Sellessuhtes on jällegi kergem.. No ühesõnaga te saate põhimõttest aru.... lihtsalt selline kummaline tunne. Veel veidramakas teeb mu olemise see, et mu Eesti keel on lihtsalt kohutav, vabandan kui enam postitusi eesti keeles ei tule, aga kui kõik lihtsalt toimib inglise keeles, on vahel ikka päris keeruline ennast järsult oma emakeeles väljendada.
Lisaksin siis pilte sellest, kui me Anna ja Isiga see pühapäev Thorpe parkis käisime :) :
No comments:
Post a Comment