Sunday, January 15, 2012

Be who you are and say what you feel because those who mind don't matter and those who matter don't mind. - Dr. Seuss

Mind ei huvita sina. Mind ei huvita sinu arvamus minust . Mind ei huvita isegi see kuidas su silmad liiguvad seda rida pidi ning iga reaga mõtled sa mis mul viga on. Mind ei huvita su "faktidel" põhinevad arvamused, mis tekitavad tunde, et tahaks peaga vastu lauda lüüa ja küsida mis maailmal viga on. Kuid eks maailmal on mingil põhjusel vaja ka inimesi, kes arvavad et teavad palju ja siis üritavad midagi tõestada. Liigagi tihti tekib see tunne, et hoia parem suu kinni, näed targem välja. Kui sina oma USA valimiste teemal räägid, siis mina ju seda teen, sest ma ei tea selle kohta põhimõtteliselt mitte midagi. Kui sa valdkonnast midagi ei jaga, siis mille pärast sa oma arvamuses nii kinni oled. Isegi parem sõnastus oleks, et mis paneb sulle pähe mõtte oma arvamust sellisel kujul esitada. Mind tõesti huvitab kui sa räägid teemal millest mina midagi ei tea, niiviisi saan ka mina sellest vestlusest midagi. Teema mis pole mulle piisavalt huvi pakkunud, et selle kohta viitsiksin lugeda- jah, mulle meeldib sellest ülevaadet saada, lase aga tulla ning valgusta mind. Kuid PALUN, kui sul teadmised millegi kohta puuduvad, siis parem tunnista seda, mitte ära hakka teemal pikalt ja laialt midagi seletama. Eriti veel siis, kui terve klassiruum on täis inimesi, eks teemast rohkem teavad ja näevad, et sinu pilt sellest on kitsas ja ühekülgne. Ainuke asi mida sa neile oma jutuga tõestad, on see, et sa ei tea asjast ikka mitte midagi. Mul on sinust lausa kahju, sa pole veel ära harjunud ning sa lihtsalt suudad inimesed närvi ajada. Olgugi, et mitte kõik(ning jah, see tähendab, et ainult mina läksin närvi, sest see teema on mind juba mõned aastad huvitanud ning sinu arvamus põhines täielikul pasal.), kuid tänu sellele suutsid sa näidata kuidas sa mitte midagi ei tea. Vähemalt saavutasid sa kõige sellega midagi- mul ei olnud sulle mitte midagi vastata, sest ma olin lihtsalt öeldes sõnatu sellest, kui lolli juttu võib keegi suust välja ajada.
Mind ei huvita ka sinu tujud. Küll aga huvitab mind see, kui sa tujutsed. Jah, sul on kurb ja sa oled pahane, et keegi kes sulle ei meeldi, ka seltskonnaga välja tuli. Kuid oleks aeg õppida seda mitte välja näitama. Mulle ei meeldi ka nii mõnigi inimene, nagu te ilmselt eespoolt lugeda võite, kuid elus tuleb õppida ka sellega toime tulema. Sa kohtud oma elus nii paljude inimestega, kes sulle ebasümpaatsed tunduvad, kuid selletõttu pidevalt teiste tuju ära rikkuda ning mitte lasta neil õhtut nautida on lihtsalt väga egoistlik. Sa oled lapsik. Lihtsalt lapsik. Isegi kui sa seda välja ei ütle, et sulle keegi ei meeldi, siis sinu käitumine ning tujutsemine rikub õhtu ära. Ma saan aru kui sa oled millegipärast kurb, midagi juhtus või sul lihtsalt ei ole kõige parem päev olnud. Kõik läheb üle, kuid sellega, et sa teiste inimeste vastu siis ebaviisakas oled ning paned nad ennast ebamugavalt tundma, rikud sa oma suhted nendega. Olgugi et juba tugevamaid suhteid nii kergesti ei riku, suudad sa tekitada ka hilisemates vestlustes ebamugavust. Tugevamad suhted on inimestega keda sa tunned, kes on sulle lähedased ja kelle nimel oled sa valmis kompomisse tegema. Neid sa tunned ning nad teavad milline sa oled ning kuidas see ehk ka muutuda võib.
Kusjuures selles seltskonnas reedel lasin ma meelega ebamugavustundel tekkida. Selleks et sa seda tunneksid ja saaksid aru, et oleks aeg lõpetada. Ma oleks muidugi saanud sellele ka mitte juhtuda, ükskõik kellega on alati millestki rääkida ning ma oleks võinud vabalt millestki juttu teha. Kuid selletõttu, et sina ei viitsi ühest kohast teise liikuda ning oma tujudel võimust lasid võtta, lasin ma pingel tekkida. Mitte sõnaline pinge, kuid just selline mida kõik tunnevad, millest üritavad lahti saada, kuid kõva häälega ei tunnista. Mõnikord on tõesti vaja lihtsalt nii kätte näidata, sellepärast et sa suutsid minu kauaoodatud reedese päeva ära rikkuda. Sa arvatavasti ei saanud selle tujutsemise tähtsusest aru, kuis eks see ole nii paljude asjadega siin elus. Sa ütled midagi kellegile ning ei pane tähele kuidas see talle mõjub. Sulle on naljakas, teisele mitte. Sama on sinu tujutsemisega, ma ei oleks tahtnud et see MINU ja TEISTE tuju ja head olemist oleks rikkunud, kuid ma ei saanud midagi parata et ma seda tähele panin. Ma isegi küsisin mis juhtus, kuid see on juba sinu viga et sa lihtsalt ei seletanud ning oma mõttetut lõusta veel pikemaks venitasid. Ma proovisin korra, ega ma rohkem ei tahagi üritada. Sinuga käitutakse elus täpselt samamoodi nagu sina teistega käitud.
Selletõttu mis ma just viimase lausega kirjutasin, ei teinud ma sinu tujutsemisest välja. Muidugi olin ma pettunud, kuid sa said sellest pärast mingit aega üle ning suutsid normaalselt edasi käituda. Ma tean, et meil kõigil on mõnikord parem olla ning teinekord halvem. Nendel viimastel päevadel ei olegi kõik hästi, kuid tuleb osata sellega toime tulla.
Põhjus, miks ma seda eesti keeles kirjutasin on selge, ma ei viitsi mingite jamadega tegeleda. Kuid samas sooviksin ma, et nii mõnigi mõtleks selle üle järele. Ma olen enam kui kindel, et kõigil tuleb selliseid hetki ette ning seda on kindlasti raske ära tabada, kuid vähemalt tasub alati üritada.




Be who you are and say what you feel because those who mind don't matter and those who matter don't mind.

2 comments:

Kirke-Stina said...

Kuigi ma tavaliselt väga pahatahtlik ja kuri ei ole, siis täna tekkis mul täpselt samasugune emotsioon ühe inimese suhtes. Peaks vist ka oma viha blogi postitusse välja kirjutama, eelnevate katsetustele tuginedes, tean, et see aitab väga :D

Tegelikult on väga-väga kurb, et need inimesed ise oma vigadest aru ei suuda saada, isegi peale selle otse näkku ütlemist.

TeisiT said...

Täpselt.. vahel kirjutamine ikka aitab päris hästi. Ning no vahel lihtsalt viskab kopa ette, pole midagi parata :D