Two coffee's and a monster to keep myself awake..... SO NOT A GOOD IDEA. Seriously, don't try it. A longer post hopefully following soon. Because even though i simply feel like shit, I'd like to spend my time writing something... instead of doing my maths homework of course......

SINGAPORE

The city that has it all. Just a quick photobomb, so you could get a brief idea of my week in Singapore.(or just admire those amazing photos) If I manage to find some time, then I'll make a longer post about my AWESOOOOOME week and even better weekend. But first it would be about time to start thinking about my homework... sorry, but LIFE is so much more amusing than homework. Captain obvious, right :D 

Lihtsalt väike postitus teile teada andmiseks, et homne päev tuleb mul lihtsalt AWESOME. Täna käisin Annaga linnas, et Oxford Unioni avaldused sisse viia. Hämmastav millised hooned need ikka olid.. ja meile on antud võimalus seal sees kõndida, näha ja isegi kasutada seda suurepärast raamatukogu ning suhelda üliõpilastega. Ükskõik kui nerdilikult see ka ei kõlaks, aga ükskõik mis inimene oleks selle võimalsue eest tänulik ning ma usun, et kes seda ei hindaks oleks lihtsalt..ekstreemselt võhiklik.Lühidalt öeldes- Oxford Union on ülikooli kommuun, kus toimuvad debatid erinevatel teemadel ning külalisesinejad käivad loenguid andmas. Iga neljapäeval toimuval debattil saab kuulda inimesi kõnelemas(ja ilmselt ka vaidlemas) teemal, mis neile huvi pakub ja millega nad kirega tegelevad. Homne teema on " This house believes that a bad law deserves to be broken."  Selle väite pooldajatest tundub mulle kõige huvitavam Bill Browder, kes kaevati kohtusse Vene valitususe poolt, sest ta paljastas korruptsiooni valitsusepoolt omatud firmade kohta. Samuti on selles osapooles esindatud see aasta maailma parimaks kõnelejaks nimetatud üliõpilane Ben Woolgar.  Vastaspooles on aga advokaat, kes viimase aja väga tähtsa teemaga siin Suurbritannias tegelenud on, nimelt phone hackingu skandaaliga. Samuti on seal esindatud parlamendi liige, BBC ajakirjanik ja veel keegi kes vähemalt tundub asjast teadvat(sest no imlselgelt ei ole kellegil kes asjast ei tea, mitte mingit võimalust sellisesse kohta rääkima pääseda). Ahjaa!!! üks inimene pakkus mulle veel huvi, üks ekstreem keskkonna kaitsja.. kindlasti on huvitav tema seisukohti kuulda. No kui aus olla, siis need nimed ei ütle mulle midagi, aga nende erialasid kirjeldavaid tekste lugedes tõotab tulla huvitav kuulamine .Arvatavasti enamus seaduse terminid jne. jäävad mulle võõraks, kuid sinna minek on seda kindlasti väärt. Kuigi juba selles majas viibida, kuhu vaid liitunud üliõpilastel tegelikult pääs peaks olema, on põnev.  Meil üldse õnnestus sinna pääseda suhteliselt juhuse läbi, sest Annaga hakkas kohvikus üks suvaline üliõpilane põhiliselt lihtsalt rääkima ning siis seletas mis asi see Oxford Union on. Koolis meile seda eriti ei reklaamita, kuigi koolil on nagu leping, et vaatamata sellele, et me ülikooli alla ei kuulu, võime me siiski liikmeks saada.
Samuti lugedes järgmise 10 nädala külalisesinejate nimekirja, tekib vaid tahtmine ainult seal viibida. Ehk natuke kodutööd tuleb ohverdada...mis sest et see veerand tulevad eksamid otsustavad selle, kas me edasi saame jääda...samas mu personal tutor on mulle juba korduvalt öelnud, et koolil on mulle pmst. juba ammu pakkumine ära tehtud :D Aga see selleks.
Mõned esinejate nimed on ehk ka eestlastele tuttavad. Kindlasti on moeinimesed kuulnud Giancarlo Giammettist, kes on Valentino Moemaja auliikmest president (parandage mind palun, kui me eesti keelne tõlge ja mõtlemine pole päris korras)  ja kes on Valentino Garavani kolleeg. Samuti tuleb nii mitmeidki poliitikuid ja maailmamajandusest jagavaid isikuid( isa, sa võid mulle pärast kirjutada, siis loetlen sulle need nimed, sest mulle need ei ütle peaaegu midagi :D ). Ning muusikutest tuleb rääkima Pete Doherty. Ühesõnaga Oxford Union on koht, kuhu tavaliselt mainekad inimesed loenguid tulevad pidama ning kus ka peale nende loengute kuulamise, saab niisama aega veeta ning seda kõike nähaaaa !!!!!
Vähemalt annab see mulle tegemist ja viib mõtted kõrvale järgmiseks kaheks kuuks, mil ma veel kõigist kaugel olen. Kuid nagu näha, siis igav mul küll hakata ei saa, pigem kukun nädalavahetusiti väsimusest kokku.
samtui on selle nädalavahetusega..laupäeval on maakondade vahelised võistlused ja kõik tunduvad eeldavat, et kuna top 50 on kohal, siis ma mängin hästi ning tõstan oma nüüd eksisteerivat(!!!! INGLISMAAL) reitingut. Kuigi mu vorm on praegu mega kehv, kuid loodetavasti saab reedel seda parandada ning vahel tulebki paremini välja kui ammu pole mänginud... lihtsalt üritan positiivne olla. Pluss mul on päris mitu esseed vaja järgmiseks nädalaks ära teha. Ning seda Charles Dickensi keerulist raamatut lugeda. Ja skypes olla. Ja oma toakaaslasega välja minna. Ja mingil määral ka eksamitele mõelda. ja skypes olla. Ning mis peaaegu et kõige tähtsam- piisavalt und saad aja üritada mitte sõltuda red bullist. msi ma kardan ,et võib varsti juhtuda.
Samas on see kõik seda väärt, kuid kui ma kõigega toime ei tule, siis bye-bye mõned activityd ja sleep(või kohati ka social life). Samas see kõik mis ma siin teengi ongi social life, vaikselt tuleb jälle tuju tagasi selle kõigega tegeleda.  Ning no kui see kõik tõesti nõuab seda, et ma kohvist sõltuvuses olen ja söömiseks aega pole.. siis see on ikka parem kui mitte midagi teha. :D
Ning muidugi on oma essee kirjutamise asemel parem kirjutada midagi oma blogisse... peaks selle photobombi ka ära teha ning selle hunniku pilte siia lisama.
Enivei, aitäh neile, kes selle läbi viitsisid lugeda.
Kuulake ikka siis head muusikat ja ärge liiga pahased olge, kui ma pidevalt aega ei leia, et skypei tulla.. ma ikka mõtlen teile ja küll ma nädalavahetusel paar tundi skypele leian.

Be who you are and say what you feel because those who mind don't matter and those who matter don't mind. - Dr. Seuss

Mind ei huvita sina. Mind ei huvita sinu arvamus minust . Mind ei huvita isegi see kuidas su silmad liiguvad seda rida pidi ning iga reaga mõtled sa mis mul viga on. Mind ei huvita su "faktidel" põhinevad arvamused, mis tekitavad tunde, et tahaks peaga vastu lauda lüüa ja küsida mis maailmal viga on. Kuid eks maailmal on mingil põhjusel vaja ka inimesi, kes arvavad et teavad palju ja siis üritavad midagi tõestada. Liigagi tihti tekib see tunne, et hoia parem suu kinni, näed targem välja. Kui sina oma USA valimiste teemal räägid, siis mina ju seda teen, sest ma ei tea selle kohta põhimõtteliselt mitte midagi. Kui sa valdkonnast midagi ei jaga, siis mille pärast sa oma arvamuses nii kinni oled. Isegi parem sõnastus oleks, et mis paneb sulle pähe mõtte oma arvamust sellisel kujul esitada. Mind tõesti huvitab kui sa räägid teemal millest mina midagi ei tea, niiviisi saan ka mina sellest vestlusest midagi. Teema mis pole mulle piisavalt huvi pakkunud, et selle kohta viitsiksin lugeda- jah, mulle meeldib sellest ülevaadet saada, lase aga tulla ning valgusta mind. Kuid PALUN, kui sul teadmised millegi kohta puuduvad, siis parem tunnista seda, mitte ära hakka teemal pikalt ja laialt midagi seletama. Eriti veel siis, kui terve klassiruum on täis inimesi, eks teemast rohkem teavad ja näevad, et sinu pilt sellest on kitsas ja ühekülgne. Ainuke asi mida sa neile oma jutuga tõestad, on see, et sa ei tea asjast ikka mitte midagi. Mul on sinust lausa kahju, sa pole veel ära harjunud ning sa lihtsalt suudad inimesed närvi ajada. Olgugi, et mitte kõik(ning jah, see tähendab, et ainult mina läksin närvi, sest see teema on mind juba mõned aastad huvitanud ning sinu arvamus põhines täielikul pasal.), kuid tänu sellele suutsid sa näidata kuidas sa mitte midagi ei tea. Vähemalt saavutasid sa kõige sellega midagi- mul ei olnud sulle mitte midagi vastata, sest ma olin lihtsalt öeldes sõnatu sellest, kui lolli juttu võib keegi suust välja ajada.
Mind ei huvita ka sinu tujud. Küll aga huvitab mind see, kui sa tujutsed. Jah, sul on kurb ja sa oled pahane, et keegi kes sulle ei meeldi, ka seltskonnaga välja tuli. Kuid oleks aeg õppida seda mitte välja näitama. Mulle ei meeldi ka nii mõnigi inimene, nagu te ilmselt eespoolt lugeda võite, kuid elus tuleb õppida ka sellega toime tulema. Sa kohtud oma elus nii paljude inimestega, kes sulle ebasümpaatsed tunduvad, kuid selletõttu pidevalt teiste tuju ära rikkuda ning mitte lasta neil õhtut nautida on lihtsalt väga egoistlik. Sa oled lapsik. Lihtsalt lapsik. Isegi kui sa seda välja ei ütle, et sulle keegi ei meeldi, siis sinu käitumine ning tujutsemine rikub õhtu ära. Ma saan aru kui sa oled millegipärast kurb, midagi juhtus või sul lihtsalt ei ole kõige parem päev olnud. Kõik läheb üle, kuid sellega, et sa teiste inimeste vastu siis ebaviisakas oled ning paned nad ennast ebamugavalt tundma, rikud sa oma suhted nendega. Olgugi et juba tugevamaid suhteid nii kergesti ei riku, suudad sa tekitada ka hilisemates vestlustes ebamugavust. Tugevamad suhted on inimestega keda sa tunned, kes on sulle lähedased ja kelle nimel oled sa valmis kompomisse tegema. Neid sa tunned ning nad teavad milline sa oled ning kuidas see ehk ka muutuda võib.
Kusjuures selles seltskonnas reedel lasin ma meelega ebamugavustundel tekkida. Selleks et sa seda tunneksid ja saaksid aru, et oleks aeg lõpetada. Ma oleks muidugi saanud sellele ka mitte juhtuda, ükskõik kellega on alati millestki rääkida ning ma oleks võinud vabalt millestki juttu teha. Kuid selletõttu, et sina ei viitsi ühest kohast teise liikuda ning oma tujudel võimust lasid võtta, lasin ma pingel tekkida. Mitte sõnaline pinge, kuid just selline mida kõik tunnevad, millest üritavad lahti saada, kuid kõva häälega ei tunnista. Mõnikord on tõesti vaja lihtsalt nii kätte näidata, sellepärast et sa suutsid minu kauaoodatud reedese päeva ära rikkuda. Sa arvatavasti ei saanud selle tujutsemise tähtsusest aru, kuis eks see ole nii paljude asjadega siin elus. Sa ütled midagi kellegile ning ei pane tähele kuidas see talle mõjub. Sulle on naljakas, teisele mitte. Sama on sinu tujutsemisega, ma ei oleks tahtnud et see MINU ja TEISTE tuju ja head olemist oleks rikkunud, kuid ma ei saanud midagi parata et ma seda tähele panin. Ma isegi küsisin mis juhtus, kuid see on juba sinu viga et sa lihtsalt ei seletanud ning oma mõttetut lõusta veel pikemaks venitasid. Ma proovisin korra, ega ma rohkem ei tahagi üritada. Sinuga käitutakse elus täpselt samamoodi nagu sina teistega käitud.
Selletõttu mis ma just viimase lausega kirjutasin, ei teinud ma sinu tujutsemisest välja. Muidugi olin ma pettunud, kuid sa said sellest pärast mingit aega üle ning suutsid normaalselt edasi käituda. Ma tean, et meil kõigil on mõnikord parem olla ning teinekord halvem. Nendel viimastel päevadel ei olegi kõik hästi, kuid tuleb osata sellega toime tulla.
Põhjus, miks ma seda eesti keeles kirjutasin on selge, ma ei viitsi mingite jamadega tegeleda. Kuid samas sooviksin ma, et nii mõnigi mõtleks selle üle järele. Ma olen enam kui kindel, et kõigil tuleb selliseid hetki ette ning seda on kindlasti raske ära tabada, kuid vähemalt tasub alati üritada.




Be who you are and say what you feel because those who mind don't matter and those who matter don't mind.

- Dr. Seuss

Sorry for writing it in Estonian, i hope to translate it properly in a few weeks, because its something i would like people to read.

Everything is relative

See on lausa hämmastav, kuidas elu muutub ning toob su ellu uusi inimesi, kelle puudumist sa varem ei märganud, samas jättes alles kõige olulisemad ning pannes sind neid hindama. Viimased päevad on mind mõtlema pannud, ning see ongi vist see mida selline neutraalne tühi tunne teeb. Täna oli õnneks lõpuks ka kohati jälle hea olla. Sellessuhtes, et suutsin hinnata seda, et ma siiski siin olen. See paar Rory tundi tekitas tunde, et ikka mingil põhjusel olen ma õiges kohas ning tahan seda kõike teha. Ma ei suuda sõnadesse panna, kui palju see kõik mulle annab. Ükskõik kui tihti mul siin üksi jäädes sõna otseses mõttes ka füüsiliselt paha olla hakkab, tean ma vähemalt et ka see läheb üle. Las see tuju siis kõigub, vähemalt ma tean, et päeva lõpuks saan ma lihtsalt jalutama minna, et mõelda veidike kõige üle järele. Leidsin veel ühe hea mooduse, mis mind hetkel elus hoiab, mis on teiste elude paremaks tegemine. Naeratamine, ameeriklaste naljade tegemine(meil tuli klassi üks ameeriklane) ning teadmine, et kui ma tuppa tulen, siis peale suurepärase toakaaslase, on mul siin ka selline kallis asi nagu LÄPAKAS. Tähendab see teebki asja kergemaks, et mul nüüd siin ka inimesed ümber on, kes oma inside jokedega päeva, kui mitte heaks, siis vähemalt mingil määral paremaks, teevad. Täna oli siis esimene teisipäev, mis tõlkes tähendab esimest kiiret nädalapäeva. Kuni mägironimiseni oli kõik isegi päris hästi. Eilne jalutuskäik ja täiesti tühjalt kõndimine aitas ning suutsin päeva isegi nautida. Naeratada ning üritada kõikde teiste tuju parandada oleks vist parem tõlgendus. Mägironimine oli ka ülepika aja päris naljakas. Olen nende kahe tüübiga hakanud paremini läbi saama, tegime mingeid challengeid ja minu puhul oli see pigem nagu harjutamine, kuidas kõige lõpuks edukalt alla kukkuda. Käe suutsin ka katki kukkuda, aga ma pigem muretsesin nende poiste pärast, sest nad olid suht šokis ja küsisid koguaeg kas ikka kõik on korras. Hea, et mul karupoeg puhhi plaaster kaasas on, see ju leevendab valu veelgi rohkem. Kahju on ainult sellest, et sellised plaastrid ainult väikeseid välispidiseid haavu leevendavad. Kuid kõik läheb üle, seda ma tean, mis ma siin ikka nii väga vingun, tänane päev oli juba kergem ning see tühjuse tunne läks pärast lauatennist peaaegu päris üle. Eestis veedetud aeg oli lihtsalt..suurepärane. Ma sellest nii väga pikalt ei hakka kirjutama, sest põhimõtteliselt Eestis ja Singapuris veedetud ajast on mul wordi dokument juba täis saamas. Iga päev sai midagi meeldejäävat tehtud ning vaheaega ikka täiega nauditud. Uusaasta oli lihtsalt super ning isa- kui sa seda loed, siis mul on väga kahju, et ma sellest siin pean kirjutama, aga ma sulle päris otsa vaadates seda ei julge öelda...see et see diivan sealt keskelt natuke ära põlenud on...Ikka juhtub kas pole..... me kõik teeme vigu ning teinekord ma lihtsalt tean, et diivanid süttivad kiirest.
naerukoht nüüd paluks, sest ma loodan ,et sa sellest naljast ikka aru said :D:D:D: Korter on ideaalses seisukorras, sest uusaasta hommiku tegi heaks just koristustiiiiiim, kelle eesmärk-kõik korda saada- sai tehtud. Isegi uks kahvlite ja nugadega ära parandatud. ( ma ju tean ,et ega sa mind enam tõsiselt ei võta, aga proovida ju võis) Ei aga minu jaoks oli see lihtsalt super vaheaeg. Sai Singapuris puhatud, empsiga aega veedetud ning siis ülejäänud vaheaeg väljas pool kodu praktiliselt elatud, sest koguaeg oli midagi teha. Järgmine vaheaeg siis jälle ning ma pigem üritan iseennast selle jutuga lohutada, et vaheaeg läks ju korda, kahetsusi pole ning selle tõttu, et ma Inglismaal elan, oli vaheaeg veelgi vingem. Eestisse jätsin aga seekord natuke rohkem kui lihtsalt head mälestused, mis minuga tegelikult ju kaasa tulevad, tükike minust jäi samuti sinna. See vaheaeg oligi tähtsam kui teised, sain ka midagi väga tähtsat ära tehtud, millest ma siin kirjutama ei hakka, kuid loodan tõesti et see ühte inimest aitas. Vähemalt sain ise veelgi rohkem aru, et see mis ma elus teha tahan on õige.. Kõik see tähendab aga vaid seda, et mul on alati põhjust ka Eestis käia. Hea toit ju siiski!!!! (lihtsalt et te kõik endast liiga palju ka arvama ei hakkaks) ning muidugiigatsen ma Eestist siiski kõige enam neid vanadaame, kes mind nähtamatute laste ahistamises süüdistavad ning siis bussi lükkavad ning räägivad kui ebaviisakas ma olen. Vabandage väga... aga pole ime et noored Eestist konkreetselt ära pagevad. Samas esmaspäeval oli küll selline tunne, et iga hetk lihtsalt jookseks(JAH, ÜLE MERE KA JOOKSEKS) Eestisse tagasi või lihtsalt ära. Poolik tunne lihtsalt. Kuid kõik läheb paremaks ning õnneks on sellised halvad tunded alati kokku võttes siiski vähemuses ning enamus ajast saab ennast(loodetavasti) siiski elavana tunda.

My life is torn into two halfes. Either is complete, or in a way those two lives make up something i really appreciate. Right now, as you can imagine, im just confused. Life has so much to offer and at least today i finally felt again that this place here is right for me in a way. My holiday was... just amazing. I enjoyed every second with it, some seconds were even more precious and important. But as i have already mentioned earlier, holidays are even better now, because we always party hard, talk about everything that really matters and have a lot of fun with friends. If I liked it, then it was successful, i must remind myself, that routine starts anyway..it doesnt matter where I am. Its important that I had great time and i know that we will in 10 years, still remember this period of life as the most awesome one. Thats the way life has to be. I believe that the most important things are destinied for us, and at some times you just need to see where life brings you. Eiher way its going to turn out the way it has to. I remember a good quote, that i once read: "Eveything will be ok in the end. If its not ok, it's not the end"
I also found a great way to make myself feel better.. its cheering other people up. It really helps..if youre trying to make others happier, you'll turn out feeling better as well.
In the last post I wrote about promises, and i now decided that im going to concentrate more on writing and developing my writing skills to bring it to a new level. Ill just take one step at a time and see what life has to offer.
PS! photobomb comes later.

Kas uusaasta lubadusi on natuke liiga hilja teha? Sest ma mõtlesin esimest korda elus siis lõpuks midagi lubada. Kuid ma usun, et võin seda ka ilma uusaastata teha, ehk siis nüüdsest kavatsen ma ka palju rohkem aega kirjutamisele pühendada. Alustasin siis sellega, et olen kahe päevaga kirjutanud 3000 sõna ja ma polegi vist kunagi nii palju lihtsalt enda jaoks ühte wordi dokumenti kirjutanud. Kordagi pole suutnud läbi ka lugeda, sest pidevalt tuleb midagi meelde ja no tõesti ei ole tuju kõike uuesti läbi lugeda. Kuid neid õigeid blogipostitusi(kui ma olen enda jaoks lõpuks õige defineerinud) hakkan alles siis kirjutama, kui mul see 3000 sõnaline essee on valmis saanud. Reedeks kavatsen teile midagi siia ikka leiutada. Vaatamata faktile, et ma oma inglise keele õpetaja Dear Diarysse pole mitte sõnagi kirjutanud....GREAT.Loodetavasti hakkab mul kirjutades parme olla ka. Mitte et minuga korras ei oleks, lihtsalt nüüd mul jälle esimesed paar nädalat see vastik tühi tunne sees. Kuid kõik läheb üle. Vähemalt läheb neutraalseks tagasi ja tuleb see rutiin sisse. Mis seal Eestis siis ikka nii palju paremat oleks.. Ainult sellepärast kõik vaheajad nii kordades paremad ongi, et ma seal nii harva käin. Rutiinita peaks nagu teoreetiliselt ikka parem olema, kuid selle tühja emotsioonitu tunde vastu ei ole siiski ravi. Kui, siis veidike skypei, mis kõike leevendab, kuid eks see võtab mul vist igakord paar nädalat harjumisaega. Kõik on lihtsalt nii keeruline ning isegi kui ma ainult mõtlen omale asjad keeruliseks, ei muuda see fakti et kõik on keeruline.
Et te mul ikka edasi loeksite ja mu blogikest ei unustaks, postitan siia mõned pildid, mille sarnaseid  te kindlasti rohkem tahate näha ja selle tõttu reedel uuesti tsekkima tulete.