Viimased päevad on vägagi tegusad olnud. Kõigepealt tahaksingi peatuda pikemalt Model united nations'i päeval, sest sellepärast ma ju nii pikemat(ilmselgelt ilmaasjata, nagu selliste üritustega ikka juhtub olema) aega pabistasin. Kooliüritused mulle siin siiski väga meeldivad. Pidevalt toimub midagi ja selline traditsiooniks saanud päev nagu ÜRO matkimine pole mitte ainult arendav vaid iseenesest ka päris huvitav isegi õpilastele. Need kes sellega veel kursis pole, siis sellel päeval panid kõik ennast viisakalt riidesse ja olid valmis kindlal teemal ühte riiki esindama.
Neljapäev ehk MUN Day
Neljapäev ehk MUN Day
Neljapäeva hommikul polnud hommikusöögil mitte kedagi teksades näha ja päris kummaline oli olla. Kell pool üheksa hakkas grupp inimesi siis raekoja poole liikuma. Kohale jõudes olin küll päris hämmastunud- niiiii ilus saal ja see on koht kus meie üritus aset leiab? Algas siis korraldajate( ehk teise aasta õpilaste) kõnedega ning siis näidati lühikest filmi surmanuhtluse kohta. Esimene osa päevast oligi enda arvamuse avaldamine teemal- kas riigil on õigus tappa?
Alguses polnud küll palju inimesi kes arvamusi tahtsid avaldada, tuletan meelde, et saalis oli üle kahesaja inimese. Kuid üsna pea olid kümnetel inimestel käed püsti ja neid argumente oli põnev kuulata. Ma täiesti mõistan miks osad inimesed surmanuhtlust pooldavad, kuid minu jaoks kaaluvad teised punktid selle üle. Pooletunni pealt oli ka mul suur tahtmine midagi öelda ja niisiis ma hoidsingi oma kätt terve aja püsti, kuid ei õnnestunud mul seda mikrofoni saada. Lõpuks toimus siis hääletus ning surmanuhtluse pooldajad võitsid, ehk meie oma väike ÜRO ei hääletanud surmanuhtlust välja (mitte et see midagi muutnud oleks). Samas ei olnud see number midagi nii suur 137 inimest 119 vastu.
Edasine osa päevast oli kahjuks tunduvalt magedam. Istusin siis oma komitees Suurbritannia kohale. Teemaks oli "Free trade vs. Fair trade"ning ebahuvitavaks tegi asja fakt, et kõikidel riikidel oli põhimõtteliselt sama arvamus asjast..või isegi kui keegi esindas riiki, millel oli erinev arvamus siis ta seda lihtsalt ei avaldanud. Mina, Suurbritannia esindajana, ei rääkinud ka kuigi palju. Lugesin oma avakõne ette ja siis kuulasin kuidas USA Hiinat maha tegi ning kuidas Hiian reageeris sellele, et teda suureks kommunistlikuks riigiks kutsuti. Hiinat esindama sattus küll väga sobiv inimene, kõik argumendid tuldi tal nii hästi välja ja ta oskas kõike nii täpselt öelda. Esimene pool koosneski sellest, et USA ja Hiina ajasid oma asju ning siis Šveits üritas pidevalt neid teema juurde tagasi tuua, kuid asi kaldus kõrvale. Pärast kaht tundi argumenteerimisi jõudsime me välja tulla ainult nende kahe sõna defineerimisega. Kohati jäid mõned asjad küll arusaamatuks, sest tunne oli selline, nagu oleks sattunud kuhugi majandusinimeste vestluse keskele, kus kõik toimub äri inglise keeles. Edasi oli pooltundi lõunasööki ning siis oleks pidanud kõik otsuse arutamisega lõppema. Meie 30-riigilises grupis algas see teine kahe tunnine osa arutamisega kas me peaksime teemat muutma ja mida keegi siis ikkagi õiglase kaubandusega silmas peab...... Sellel hetkel ikka kahetsesin küll, et sellise teema valisin, oleks võinud ikka Süüria probleemi arendama minna ja esindada mõnda araabia riiki. Ühesõnaga meie ühisavaldused olid kõik sarnased, väljaarvatud see, mis tahtis viiele kõige tähtsamale riigile sõja kuulutada ja nad ÜROst välja visata, sest neil ilmselgelt on liiga palju õigusi(nad tohtisid sellel päeval läpaka kaasa võtta!!!ja neid väga huvitabki mis arengumaades toimub) Ühesõnaga teine osa päevast oli minu jaoks suhteliselt mõttetu. Kuid üldiselt võis rahule jääda, selline huvitav kogemus. Nüüd siis mõned pildid, enne kui postituse meeleolu täiesti muudan ja teile järgmisest nädala parimast sündmusest: lendluudpallist räägin.
Laupäev ehk QUIDDITCH
Laupäeva hommikul sai ennast siis kell 11 üles aetud, et vähekenegi sellest suurest kodutööde mahust tehtud saaks. Juba kell pool kaks oligi Griffindori kokkusaamine peahoone ees. Kui 15 minutit hiljem kõik meie tiimist, ilusti punasesse riietunud, kohale olid jõudnud saime hakata näomaalinguid tegema. Platsile kohale jõudes oligi aeg oma lapsepõlve unistus siis ellu viia. Kõige kihvtim kogu selle lendluudpalli juures oligi see, et kõik teadsid kuidas asjad käivad ning nautisid neid kahte tundi ikka täiega. Kooli kõige mõnusam seltskond oli kokku tulnud-just sellised kes ei põe iga asja pärast ja kes näevad et sellisest üritusest osa võtmine on eelkõige lõbus.Griffindor tuli siis teiseks, aga ega see põhiline olnud. Laupäeva õhtu oli samuti täiesti super! Läksime siis Giulia ja Annaga linna sööma ning hiljem jalutasime linnas ja avastasime tundmatuid ülilahedaid oxfordi tänavaid. Mõtlesime siis magustoiduks süüa Ben&Jerryt, ehk siis jalutasime kinno ja no kui me nii kaugel juba olime.. miks mitte siis kinno minna? Ma pole ammu nii spontaanne olnud, ehk üle pika aja oli päris tore lambist kinno minna. Filmiks oli siis Breaking Dawn, videviku saaga neljas osa. Eino lihtsalt liiga koomiline ütleks selle kohta. Teisi kommentaare pole, kui et koomiline. Ma tõesti ei mõista mida kõik selles filmis nii väga näevad, on ju palju paremaidki filme.Samas ütleks et päris keskpärane oli ja vaatamist ma ei kahetse. Kuid nüüd nautige aga pilte lendluudpallist:
Laupäeva hommikul sai ennast siis kell 11 üles aetud, et vähekenegi sellest suurest kodutööde mahust tehtud saaks. Juba kell pool kaks oligi Griffindori kokkusaamine peahoone ees. Kui 15 minutit hiljem kõik meie tiimist, ilusti punasesse riietunud, kohale olid jõudnud saime hakata näomaalinguid tegema. Platsile kohale jõudes oligi aeg oma lapsepõlve unistus siis ellu viia. Kõige kihvtim kogu selle lendluudpalli juures oligi see, et kõik teadsid kuidas asjad käivad ning nautisid neid kahte tundi ikka täiega. Kooli kõige mõnusam seltskond oli kokku tulnud-just sellised kes ei põe iga asja pärast ja kes näevad et sellisest üritusest osa võtmine on eelkõige lõbus.Griffindor tuli siis teiseks, aga ega see põhiline olnud. Laupäeva õhtu oli samuti täiesti super! Läksime siis Giulia ja Annaga linna sööma ning hiljem jalutasime linnas ja avastasime tundmatuid ülilahedaid oxfordi tänavaid. Mõtlesime siis magustoiduks süüa Ben&Jerryt, ehk siis jalutasime kinno ja no kui me nii kaugel juba olime.. miks mitte siis kinno minna? Ma pole ammu nii spontaanne olnud, ehk üle pika aja oli päris tore lambist kinno minna. Filmiks oli siis Breaking Dawn, videviku saaga neljas osa. Eino lihtsalt liiga koomiline ütleks selle kohta. Teisi kommentaare pole, kui et koomiline. Ma tõesti ei mõista mida kõik selles filmis nii väga näevad, on ju palju paremaidki filme.Samas ütleks et päris keskpärane oli ja vaatamist ma ei kahetse. Kuid nüüd nautige aga pilte lendluudpallist:
No comments:
Post a Comment