Viimane nädal on olnud nii kummaline, et ma ise ka ei usu. Kuid kõige pealt on mul ikkagi niii hea meel, et ma tulen blogisse ikka kirjutama enda pärast ja selle tõttu, et mul on mõni idee. Vahel on küll mõnda blogi lugedes näha, et inimene kohe üldse ei viiiiiitsi kirjutada ja siis veab mingit mõttetut teksti kokku. Mitte et mu enda tekst mõtekas oleks..ma lihtsalt naudin selle mõttetu jama kokku panemist ja see on põhiline.Sellest olen ka aru saanud, et kui mingi mõte tuleb, siis tuleb see lihtsalt KOHE kirja panna, muidu on see kadunud ka. Mul on pidevalt mingid ideed, millest tahaksin kirjutada, kuid kui ma päeva lõpuks ennast arvuti taha vean, on kõik sõnad kuhugi kadunud.

Viimane nädal on tõesti kummaline olnud. Nädalavahetus oli super! Viimased kaks nädalavahetust on nii head olnud. Seekord oli siis isa siin ja sai siis Oxfordis jälle ringi käidud, palju söödud ja muidu muuseume külastatud ja isegi pinksi mängitud. Mis btw. oli äärmiselt kummaline, aga mulle meeldis.
Esmaspäeval oli jälle nii halb päev, et ma ei tea kuidas ma ennast õhtuni vedasin. Suutsin hommikul jälle sisse magada ja no lihtsalt selline tunne, et kohe üldse ei jaksa enam. Õhtul aga tegi päeva lihtsalt nii palju paremaks üks lühike kolme tunnine skypei kõne. Alles siis sain aru kui väga mul oleks olnud vaja juba varem nende inimestega rääkida ja ühe täiesti strangeriga ka, kes suutis ka ikkagi mu tuju heaks teha. Einoo päris naljakas kõne oli ikka, aga selline meetod töötas. Nii hea on ikka teada, et on keegi kes lihtsalt teab mis su tuju paremaks teeb. Kikuga on mul küll vedanud ja muideks ma nüüd juba tean ka mis ma laupäeval Eestisse tulles esimese asjana teen. Ma lähen uisutama!!!!!!!!! Kas pole mitte laheeee :DJah, ma ei söö esimese asjane musta leiba...sest mul on hetkel terve külmkapp seda täis ehk Eesti toitu on küllaga.(mu toakaaslane JUMALDAB piparkooke) Ühesõnaga esmaspäeva õhtul mind kohe üldse ei huvitanud see, et ma tegelikult peaks oma kolmeks eksamiks õppima, who cares eks. Pealegi mu tänane matemaatika eksam läks päris hästi, või noh täitsa enam-vähem. Teisipäev oligi siis sellevõrra parem, et kogu olemine oli parem. Ning täna oli jälle skype ja ülicuul international affairs. 

See on ikka veider, et kui inimesed räägivad endistest nõukogudeliidu riikidest, siis millegi pärast mina Eestiga seda üldse ei seosta. No kohe mitte üldse ei loo paralleele, kui keegi mainib post soviet riike ja kuidas seal elu on( üks-kaks parteid, reaalne demokraatia puudub, inimestel pole mitte midagi). Ma ei tea kas asi on minu võhiklikkuses või ongi lihtsalt nii, et Eestis pole midagi nii halb elu. Täna tuli jälle jutuks post-soviet countries, ja mina ei näe Eestis üldse selliseid aspekte, nagu neile riikidele tavaliselt omistatakse. Olgu, märkan küll kui 9. mail kodujuures inimesed punaste nelkidega pronksmehe asukoha juurde jalutavad, kuid kõik teised asjad mida soviet unioniga seostatakse... Eesti noored ei räägi isegi vene keelt ja minu pilgu järgi on Eestis ikka küllaldaselt erinevaid parteisid. Samuti ei ole näha mingeid antifa protestijaid, kes laulupeo ajal inimesi peksmas käivad. olgu.. veidike ekstreemne, aga üks poolakas tegi eile ettekande anti-fašistide liikumisest, mis teoreetilselt peaks nagu olema fašistide vastu, kuid käitub nagu ekstreemgrupp... mulle tuli päris üllatusena, et enamikes post-soviet riikides on see liikumine päris populaarne. Elu sees pole midagi sellist kuulnud.
No ühesõnaga International Affairs oli ka huvitav, see oli selle jutu põhimõte.
ja enne seda oli ka jälle üks paari tunnine skypei kõne.... natuke liiga paljuks hakkab minema, aga täna sain ju (jep, pool postitust on eile kirjutatud) ajaloo eksami päris hästi tehtud. Kui muidugi välja arvata see jamamine viimase küsimusega, kuid üldiselt ootan head tulemust, Homme veel keemia ja siis laupäeval Londonisse (H). Nii kummaline, olen siin juba kolm kuud olnud ja mitte ükski nädalavahetus pole seda tunni ajast sõitu Londonisse ette võtnud, sest lihtsalt aega pole olnud, kas siis lauatennise või millegi muu tõttu. Nüüd siis ootan päris huviga. Mitte muidugi nii väga kui Eestisse ja Singapurisse minekut. Plaanid on küll palju lubavad ;)
Ahjaa, täna on uisutama minek ka majaga, mingi house-event mida vahel peab korraldama. Kusjuures väga tüütu ei olegi, ma ei viitsiks nagunii terve õhtu keemiat õppida, ainult natuke peab kordama ja siis homme hästi ära tegema.


Translation: Ok, seems like I'm already getting tired of all that translation thing, so I now decided that when I feel like writing in english, then I'll just do so. I'll still keep writing in Estonian, but I'm sure going to post something occasionally in English as well. I might just as well copy a few pages of that diary I now have to write for my English class. But basically this weekend was awesome, my dad was here etc. Then Monday was even worse than usually and the evening got better because I spent 3 hours skypeing with my friends.(yeah, and not studying for the exams... which actually went well, though i still have chemisrty tomorrow). Anyway, i have a class now, so got to run. Enjoy the pictures.
Mõned pildid veel eelmisest nädalavahetusest Katssssiga:

 Ning see nädalavahetus isssiga Christ Chruchissee (kus Harry Potter filmitud on):

WUHUUUU, ajaloo eksam tehtud!!!!!!!!!!!!!! Selline kergendus, et kohe kohe saate pikema postituse ka!!!! Päris tore, et ma viimasel viiel minutil märkasin, et viimane küsimus annab kuus punkti, ehk siis 2/5 kogu töö punktidest. Aga ma olen päris hea kiiresti asjade välja mõtlemisel, ja Põhja-Iirimaa kohta saba igal pool ühte sama teksti põhimõtteliselt kirjutada, sest no protestandid vihkavad katoliiklasi ja blablabla kõik see üks ja sama jutt. Kudi ma parem postitan teile selle pikema posituse, mitte ei riku on väikse rõõmuhüüde postitust ära!


As it is a very short post, then I might as well start writing short conclusions in English. (as i can see, there are more people following my blog from UK, than from Estonia, which is strange...because I write in a weird secret-language, dont I? :D) Anyway my history exam is done!!! Such a relief, even though I managed to realise 5 minutes before the end, that the last question gives the most points... And I hadnt even started it. Oh, well, at least it is done and i did quite well otherwise. And Im pretty good at inventing stuff in a short notice. One more exam tomorrow and then one week to go!!!!!
Oh, and also you dont have to bother yourself with that frustrating google translate (even though it can be quite entertaining)

Kuidas inglased streigivad ja kuidas mul ei ole ühtegi head ideed mida pealkirjaks panna, sest pealkiri peaks olema lühike ja tabav. aga olgu. AAA ja kuidas ma täna hommikul esimest korda sisse magasin!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Täna oli vopaaa kui põnev päev. Mitte midagi erilist, kuid ma lihtsalt ei suuda uskuda, et homme juba reede... aeg lendab. Olen täna tegelikult juba blogi kirjutanud. inglise keeles palus õpetaja meil hakata nüüd päevikut kirjutada, mida ta siis aeg-ajalt kontrollima hakkab. Algselt plaanitud paarist "olen 16-aastane tüdruk kes sööb eesti leiba ja kirjutab seda, sest te sunnite" reast, sai aga 1000 sõnaline esimene postitus, mida ma oleks hea meelega veelgi pikemaks teinud, inglise keeles kirjutamine on hakanud mulle päris sobima pluss endale(ja õpetajale) kirjutamisega pole ka raskusi, pigem oli raske word kinni panna ja siia teile oma ideedest rääkima tulla. 

Eile sattusin siis pärast kooli kesklinna ikka väga õigel ajal. Eks ikka selleks ajaks kui inglased muusika saatel läbi linna oma plakatitega läksid. seekord siis õnneks rahumeelselt. Alguses peatänaval tekkis küll küsimus, et miks linn küll politseinikke täis on... ning alles siis meenus, et täna ju üleriigiline protest pensioniea tõstmise ja põhimõtteliselt kõikide teiste otsuste vastu mis riik viimasel ajal ette on võtnud. Päris huvitav oli ikka silte lugeda ja siis kuulata kuidas pasunate saatel inimesed oma hüüdlauseid hõikavad. Kõige parem osa oli siis, kui selle suure-suure massi( päris mitme tänavajagu inimesi..ma ei oska täpselt mõõtühikut anda :D) taga ratsutasid politseinikud hobuste seljas. Ei tea kas ma olen ainuke, kes sellisest asjast enne kuulnud pole, aga eks see huvitav vaatepilt oli. 

Eile oligi vist üle mitme nädala esimene päev kui ma koolipäeval linnas käisin. Viimased nädalad on lihtsalt kohutavalt vastikud olnud. Eelmistest ma saan aru, siis oli mul lihtsalt palju kodutööd ka. Kuid nüüd viimased päevad(nädal enne eksameid) pole mul üldse kodutöid ka olnud, ja mul on vaatamata sellele ikkagi väsimus peal. Tahaks lihtsalt juba koju ja siis edasi puhkama sõita. Aga eks viimased kaks nädalat pingutab ära ja see nädalavahetus tuleb isa ka siia, eks siis läheb paremaks.

Ehtne näide mu väsimusest oli mu tänane ärkamine. Esimest korda magasin siis korralikult sisse siin Inglismaal. Pool üheksa ärkasin rahulikult üles ja räägin Andreale kui tohutult uni mul on. Niisama uniselt küsin siis kella ka ja pool üheksa!? misasja... miks ta mind ei äratanud siis. Eino vastus on ju ilmselge, ma olevat talle öelnud, et minul esimest tundi ei ole. Nii minulik ikka, Eestis ma ka kunagi ei mäletanud mida ma emale hommikul ajanud olin, isegi seda ei mäletanud, et ta mind mitu korda äratamas käis. Mis seal ikka, pool tundi koolini aega ja mina kui aeglane mitte-hommiku inimene suutsin siis viis minutit enne tunni algust välja minna, leib ühes käes, ja õigeks ajaks tundi jõuda. Samas ega siin tegelikult üle viie minuti lähegi et teise majja jõuda- kõik on käe-jala juures. Eesti keelsed väljendid tunduvad ikka nii kummalised hetkel. Peaks teinekord rohkem aega blogi kirjutamisele kulutama, aina nürimaks lähevad postitused ja aina rohkem pean mõtlema sõnade üle..niigi asendan vahel mingi magedama sõnaga kui õige meelde ei tule. Kuid mulle aitab ka tänaseks, eks siis saate varsti uue postituse kus ma siis räägin nendest asjadest millest ma tegelikult täna kirjutada tahtsin.

Tšekkige pilte ka ;) ahjaaa RWJ uus osa on mega hea, üle pika aja leidsin aega ka sellise ajaviite jaoks. 

Jõulukaunistused meie majas :))

See nädalavahetus oli kõigekõige vingem üldse!!! Tegi mu tuju ka kohe palju paremaks, sest nädal oli tohutult raske oma kodutööde hunnikuga ja igasuguste võistlustega, kus kõik tahavad, et ma nüüd käiksin. Ühesõnaga nädala keskel oli küll kopp ees ja selline lootusetuse tunne. Kuid reede hommikuks oli kõik juba palju parem. Alustasingi juba hommikut kõiki tüüdates sellega, et täna ongi see päev kui mul õde siia tuleb. Tunnid kusjuures väga ei veninud, pärast tunde jõudsin isegi veidike koduseid teha, enne kui neile bussijaama vastu läksin. Reedel oli iseenesest täitsa tsill õhtu. Peale Kata ja Arvi oli Manks ka kolm tundi Oxfordi sõitnud, niisiis oli pubis päris tore juttu rääkida. Sain ka huvitavaid fakte Inglismaa kohta teada, mida siis avalikult rääkida ei tohi jne.  ja lõpuks saime ka teada miks need sik-sakilised jooned autoteel on. Enne seda näitasin neile kooli ka, nii palju kui sellest nii hilja veel lahti oli, kuid üldpildi sai ikka kätte. Toakaaslase nägi ka Kata ära. Esimene asi mis nad tuppa astused märkasid, oli see, et siin on mega palav. Mis on tegelikult ka aru saadav, sest see kui külm see tuba alguses oli, on nüüd õnneks vaid mälestus, niiet ma täitsa naudin seda palavust. Toakaaslane ka siis kohe kommenteeris, et Teisi keelab tal aknaid lahti teha :D:D
Laupäeva vara-vara hommikul läksin siis pinksi võistlustele (hommikusöögiks muidugi must leib), mis lõppes taaskord edukalt. Võistkonnaga tulime esimeseks, ja ma võitsin 9/9. Mega rahule võib jääda. Kella kolmeks olin tagasi Oxfordis, lõunasöögiks ema tehtud täidetud paprikad(tõesti olid super head) ning siis linna näitama.  Christ Churchi enam sisse ei saanud, kuid seda on isegi väljast kihvt vaadata. Kõik põhilised kohad sai ära näidatud ning siis niisama jalutatud ja veidike ka Summertownis aega veedetud, kus ka koolist inimesi oli. Ühesõnaga koju jõudsin täpselt curfew ajaks ja tohutult kurb oli ikka tuppa tagasi minna. Samas oli mul väga hea nädalavahetus millega võib rahule jääda. Pühapäeval iseenesest tegin terve päev põhimõtteliselt koduseid töid, erinevad projektid ja kunstilõputöö ning õhtul läksin vara magama. Vähemalt sain välja puhatud.
Täna algas siis tavaline koolinädal, kuid natuke optimistlikumalt kui muidu, sest ainult kaks nädalavahetust veel ning siis kodus ja Singapuris puhkamas. Ei suuda ära oodata, vaheaega on küll vaja, õnneks ka järgmised nädalad lähevad kiiresti ,sest see nädalavahetus tuleb isa siia ja siis viimane nv mõtlesin Londonisse minna. Ühesõnaga taas on päris palju toimumas. Kuid nüüd siis lauatennist mängima, nagu paljud juba arvata võisid.
Kirjutamiseni,

Täna leidsin, et elu ei peagi igal ajal lill olema. Mõnikord võib lubada ka seda, et kõik viskab üle ja tundub valesti minevat. Põhiline on sellest lihtsalt üle saada ja edasi minna.

MUN Day & Quidditch*

* ÜRO päev ja lendluudpall

Viimased päevad on vägagi tegusad olnud. Kõigepealt tahaksingi peatuda pikemalt Model united nations'i päeval, sest sellepärast ma ju nii pikemat(ilmselgelt ilmaasjata, nagu selliste üritustega ikka juhtub olema) aega pabistasin. Kooliüritused mulle siin siiski väga meeldivad. Pidevalt toimub midagi ja selline traditsiooniks saanud päev nagu ÜRO matkimine pole mitte ainult arendav vaid iseenesest ka päris huvitav isegi õpilastele. Need kes sellega veel kursis pole, siis sellel päeval panid kõik ennast viisakalt riidesse ja olid valmis kindlal teemal ühte riiki esindama.

Neljapäev ehk MUN Day

Neljapäeva hommikul polnud hommikusöögil mitte kedagi teksades näha ja päris kummaline oli olla. Kell pool üheksa hakkas grupp inimesi siis raekoja poole liikuma. Kohale jõudes olin küll päris hämmastunud- niiiii ilus saal ja see on koht kus meie üritus aset leiab? Algas siis korraldajate( ehk teise aasta õpilaste) kõnedega ning siis näidati lühikest filmi surmanuhtluse kohta. Esimene osa päevast oligi enda arvamuse avaldamine teemal- kas riigil on õigus tappa? 

Alguses polnud küll palju inimesi kes arvamusi tahtsid avaldada, tuletan meelde, et saalis oli üle kahesaja inimese. Kuid üsna pea olid kümnetel inimestel käed püsti ja neid argumente oli põnev kuulata. Ma täiesti mõistan miks osad inimesed surmanuhtlust pooldavad, kuid minu jaoks kaaluvad teised punktid selle üle. Pooletunni pealt oli ka mul suur tahtmine midagi öelda ja niisiis ma hoidsingi oma kätt terve aja püsti, kuid ei õnnestunud mul seda mikrofoni saada. Lõpuks toimus siis hääletus ning surmanuhtluse pooldajad võitsid, ehk meie oma väike ÜRO ei hääletanud surmanuhtlust välja (mitte et see midagi muutnud oleks). Samas ei olnud see number midagi nii suur 137 inimest 119 vastu.

Edasine osa päevast oli kahjuks tunduvalt magedam. Istusin siis oma komitees Suurbritannia kohale. Teemaks oli "Free trade vs. Fair trade"ning ebahuvitavaks tegi asja fakt, et kõikidel riikidel oli põhimõtteliselt sama arvamus asjast..või isegi kui keegi esindas riiki, millel oli erinev arvamus siis ta seda lihtsalt ei avaldanud. Mina, Suurbritannia esindajana, ei rääkinud ka kuigi palju. Lugesin oma avakõne ette ja siis kuulasin kuidas USA Hiinat maha tegi ning kuidas Hiian reageeris sellele, et teda suureks kommunistlikuks riigiks kutsuti. Hiinat esindama sattus küll väga sobiv inimene, kõik argumendid tuldi tal nii hästi välja ja ta oskas kõike nii täpselt öelda. Esimene pool koosneski sellest, et USA ja Hiina ajasid oma asju ning siis Šveits üritas pidevalt neid teema juurde tagasi tuua, kuid asi kaldus kõrvale. Pärast kaht tundi argumenteerimisi jõudsime me välja tulla ainult nende kahe sõna defineerimisega. Kohati jäid mõned asjad küll arusaamatuks, sest tunne oli selline, nagu oleks sattunud kuhugi majandusinimeste vestluse keskele, kus kõik toimub äri inglise keeles. Edasi oli pooltundi lõunasööki ning siis oleks pidanud kõik otsuse arutamisega lõppema. Meie 30-riigilises grupis algas see teine kahe tunnine osa arutamisega kas me peaksime teemat muutma ja mida keegi siis ikkagi õiglase kaubandusega silmas peab...... Sellel hetkel ikka kahetsesin küll, et sellise teema valisin, oleks võinud ikka Süüria probleemi arendama minna ja esindada mõnda araabia riiki. Ühesõnaga meie ühisavaldused olid kõik sarnased, väljaarvatud see, mis tahtis viiele kõige tähtsamale riigile sõja kuulutada ja nad ÜROst välja visata, sest neil ilmselgelt on liiga palju õigusi(nad tohtisid sellel päeval läpaka kaasa võtta!!!ja neid väga huvitabki mis arengumaades toimub) Ühesõnaga teine osa päevast oli minu jaoks suhteliselt mõttetu. Kuid üldiselt võis rahule jääda, selline huvitav kogemus. Nüüd siis mõned pildid, enne kui postituse meeleolu täiesti muudan ja teile järgmisest nädala parimast sündmusest: lendluudpallist räägin. 

 Lucca- Kõige kõige lahedam Brasiilane üldse, inglsie keele tunnid jaanuarist on kindlasti tunduvalt igavamad

 Koht kus minu komitee maailmaasju arutas või pigem Hiina ja USA omavahelisi probleeme kuulas.....

 Babyhousei esindajad

Laupäev ehk QUIDDITCH


Laupäeva hommikul sai ennast siis kell 11 üles aetud, et vähekenegi sellest suurest kodutööde mahust tehtud saaks. Juba kell pool kaks oligi Griffindori kokkusaamine peahoone ees. Kui 15 minutit hiljem kõik meie tiimist, ilusti punasesse riietunud,  kohale olid jõudnud saime hakata näomaalinguid tegema. Platsile kohale jõudes oligi aeg oma lapsepõlve unistus siis ellu viia. Kõige kihvtim kogu selle lendluudpalli juures oligi see, et kõik teadsid kuidas asjad käivad ning nautisid neid kahte tundi ikka täiega. Kooli kõige mõnusam seltskond oli kokku tulnud-just sellised kes ei põe iga asja pärast ja kes näevad et sellisest üritusest osa võtmine on eelkõige lõbus.Griffindor tuli siis teiseks, aga ega see põhiline olnud. Laupäeva õhtu oli samuti täiesti super! Läksime siis Giulia ja Annaga linna sööma ning hiljem jalutasime linnas ja avastasime tundmatuid ülilahedaid oxfordi tänavaid. Mõtlesime siis magustoiduks süüa Ben&Jerryt, ehk siis jalutasime kinno ja no kui me nii kaugel juba olime.. miks mitte siis kinno minna? Ma pole ammu nii spontaanne olnud, ehk üle pika aja oli päris tore lambist kinno minna. Filmiks oli siis Breaking Dawn, videviku saaga neljas osa. Eino lihtsalt liiga koomiline ütleks selle kohta. Teisi kommentaare pole, kui et koomiline. Ma tõesti ei mõista mida kõik selles filmis nii väga näevad, on ju palju paremaidki filme.Samas ütleks et päris keskpärane oli ja vaatamist ma ei kahetse. Kuid nüüd nautige aga pilte lendluudpallist:

Jube halb on ikka postitust alustada sellega, et kohe üldse pole aega kirjutada ja koguaeg on selline väsimus peal. Kuid selline see elu on, samas pole millegi üle vinguda ka. magamisele pühendatud tunde jääb igapäevaga aina vähemaks ja vähemaks. Võib-olla on asi selles, et uus matemaatika õpetaja annab igaks päevaks umbes tunni jagu koduseid töid ja muidu on ka pidevalt selline tunne ,et liiga palju asju on teha. Või... on asi lihtsalt selles, et ma unustan kella vaadata ja siis passin natuke liiga kaua arvutis ja võtan liiga palju pause pärast wordi avamist..

Viimati kirjutasin siis nädalake tagasi ja Halloweenist. Vahepeal on küllaltki palju juhtunud. Jalgpallist ma parem rääkima ei hakka, sest siis tuleks see tavaline kohtuniku kirumise jutt, kuid mängu ma reedel koos Anna ja Giuliaga vaatasin ning no ikka päris närvi ajas. Kuigi peab mainima, et kvaliteet ja kiirus oli kõik arvutist vaadates väga hea. 

Lauatennis on ka kuidagi liigagi põhiliseks muutunud. Laupäeva hommikul sõitsin seniorite maakondade vahelistele võistlustele Oxfordshire i eest mängima. Kõigepealt on mainimist väärt fakt, et seekord ei pannud ma alarmi käima, kuigi viimaste aegade sündmuseid arvestades jookseksid nüüd küll kõik hirmuga välja.(sellest natukene hiljem). Võistlused läksid iseenesest hästi, teisel päeval selgusid siis kohad ka, Oxfordshire tuli teiseks. Minu roll küll väga suur ei olnud, aga 5 mängu sain mängida ning kuuenda sain loobumisvõidu UK viiendalt reketilt. Parem oleks, et see reitingute tegemisel arvesse läheks, sest teoreetiliselt ma ju võitsin viiendat reketit...... Vabandan kõigi ees, kes ootasid mingi pingelise mängu kirjeldust, sest no loobumisvõiduga ei kaasne mingit pingelist mängu. Päev oli küll väga pikk, kell 10 õhtul jõudsin umbes koju, kuid samas polnud mul selle vastu midagi. Sain paljude inimestega tuttavaks ning veendusin taaskord, et inimesed on ikka niiiii sõbralikud ja vastutulelikud siin. Järgmine hommik ärkasin kummalisel kombel kell 9. Jah, pühapäeval, siis kui ma polnud juba nädal aega normaalselt välja magada, ärkasin ma kõigepealt kell üheksa. Õnneks suutsin veel mõned tunnid magada ja kell 12 vedasin ennast siis sööma. Pühapäev oli muidu isadepäev ka, kuid ma tähistan seda detsembri alguses, kui ta mulle Oxfordi külla tuleb :)) Pluss juba kahe nädala pärast tuleb mu kullakallis õeke külla!

Hiljem tegin veidike kodutöid ning sain Anna sõpradega tuttavaks, kes Canterbury ´ st talle külla tulid. Siis väike quidditch meeting, sai natuke luuaga ringi lennatud( see laupäev on mäng, KÕIK olete kutsutud vaatama) ning siis edasi raamatukogusse kodutöid tegema. Matemaatikaga olid küll kohutavad lood. Nüüd õnneks olen selle teema endale selgeks teinud. Või noh, vahel on kasulik ka kui su pinginaaber on keegi, kes kodutööde, koolitööde ja üldise õppimise pärast kohutavalt pabistab ja selletõttu kõike väga põhjalikult teeb. Üritas mulle natuke matemaatikat õpetada. Women´s rights projekti lõpetasin ka ära ning täna teisipäeval, sai kaks tundi Rory klassis eksami-esseed kirjutatud. Muidu on ka koolis kõik korras. Taaskord pidin tõdema, et ükskõik mis raamatu suudab heaks teha ootamatu lõpp. No lihtsalt mega hea on avastada, et autor on välja tulnud millegi ootamatuga, täiesti ajuvabaga, kuid samas mitte millegi imalaga, nagu oodata oleks võinud.  

Eile oli siis jälle league match, mille võitsime 6-4. Ma võitsin kõik kolm mängu ja minult küsiti esimest korda, kas Teisi on mingi tundmatu inglise nimi, tavaliselt lihtsalt hääldatakse igat pidi ja siis lõpuks ikka ei mõisteta kuidas hääldamine-kirjutamine käib. Eile avastasin ka, et vanainimeste vastu on päris lahe mängida, sest nende ilmed on nii naljakad ja isegi nende pettumine omaenda mängus on naljakas. Kuigi vastas võistkonnas oli ainult üks 70-aastane mees ja üle jäänud kaks olid noored.. Tema vastu oli ikkagi kõige parem mängida.

Minu enda võistkond jätab mulle igakord erinevaid muljeid, eelmine nädal kui me Headingtonis mängisime, siis nad eriti toredad ei tundunud, kuid Kidlingtonis oli neil jälle äkki hea tuju.... Üks viis mind autoga bussipeatusesse, sest tänavad on pimedad ja nad ei tahtnud, et ma seal üksi kõnnin. Ühesõnaga eilne võistlus oli isegi päris hea. 

Nüüd aga peangi juuniorite treeningule liikuma hakkama, eks paistab kuidas mul edaspidi kirjtuamisega läheb.. Ülehomme on model united nations day ning laupäeval siis lendluudpall, loodan siis mõningaid pilte taaskord näidata. 

Pildid Pildid Pildid

Mu elu esimene Halloweeni pidu oli ikka päris vinge. Mul on toakaaslasega ikka tohutult vedanud. Tegi mulle Halloweeni peo jaoks meigi ja muidu ka ei ole tal mingeid halbu harjumusi ja üldse vedas mul väga ikka sellega.

Briti bussi juhid on kordades lahedamad kui Eesti omad. Peale selle, et nad sulle juuste kohta komplimente teevad, räägivad nad ka niisama juttu ja arutavad maailmaasju. Stereotüübid Eesti kohta muutuvad ka iga päevaga aina naljakamaks. Enam ei ole küsitud, kas Eestis on demokraatia või kas ma laulan pidevalt (laulev revolutsioon). Nüüd juba küsiti kas me mängime seal pidevalt malet........

Elu on huvitav ikka, ütleks nii. Quidditchis(lendluudpall) sain Griffindori meeskonda. Parem kui Hufflepuff, aga Griffindor on niiii igav, Slytherin oleks hästi sobinud. Kuid ei, ma olen rahul. Täna kui veab, saab isegi õigel ajal magama ja homme saan loodetavasti Barcelona tripile koha ;) 

Ja nüüd siis natuke Halloweeni pilte, hiljem saan arvatavasiti juurde neid.