-------
Nädalavahetus teeb ikka alati kõik asjad paremaks. Laupäeva hommikut alustasin küll väga vara, kuid natuke liigagi põnevalt. Mul toimus siis esimene tähtis võistlus lauatennises ja ma lihtsalt pean juba ette ära ütlema, et mul läks super hästi. Päev algas aga küll veidralt. Suutsin selle varga alarmi majas tööle panna. Meil on nimelt selline reegel, et enne kella 7.30t ei tohi majast välja minna, kuid mu treener pidi mu kell 7.15 peale võtma ja mu housewarden ei vastanud ei telefonile ega ka kella helistamisele, niiet ma siis võtsin oma julguse kokku ja mõtlesin, et mis seal ikka, väga ongi meil tegelikult mingi alarm peal. Kuid mis te arvate, mis heli siis kõrvu lukustama hakkas? Eks ikka selline ERITI kile heli, niisiis ma jooksin natuke all korrusel ringi, kuid tundus, et common roomis oli natuke vaiksem. Siis jõudis pärale, et ma võiksin sama hästi ju juba välja minna, kuna wardenit nii või naa majas pole ja inimesed pole veel pahaselt välja jooksnud, et kes julges neid laupäeva hommikul kell 7 äratada. 10 meetrit kõndinud ja tundus, et see kohutav hääl on ka vaikinud. Hiljem küsisin paarilt inimeselt, kas nad midagi kuulsid ning õnneks ei teadnud keegi asjast midagi. Kuigi terve tee Cippenhami mõtlesin sellest jamast mis mul nüüd tuleb, kuid mu warden ei helistanud mulle kordagi päeva jooksul...
Sinna sõit oli kohati täielik katastroof, aga samas on mul ikkagi nii lahedad trennikaaslased siin. Esiteks on autodes põhiteemaks ALATI pinks. Kes kellega kus kohas mängis ja mis on tase ja kõik see. Siis juhtus aga see, et John(treener) sõitis õigest kohast mööda ja siis me tiirutasime Cippenhamis pool tundi ringi, sest tema ei tahtnud teed küsida ning siis lõpuks otsis kaardi välja ja no kas tõesti on meestel raske kellegilt teed küsida?? Pluss muidugi see faktor, kuidas ta kiirust muudab. Siis kui kiirusekaamerat näeb läheb kiirus alla, kuid pärast seda uuesti gaas põhja. Ei saa mina nendest Inglise kiirusekaameratest aru.. need on erkkollast värvi janende silmapaistvuse tõttu ei tundu neist ka palju kasu olevat.
Sinna jõudes kiirelt riietevahetus ja siis juba mängima. Ma usun, et mul läks nii hästi selle tõttu, et ma ei pabista siin kohe üldse mitte mängude pärast. Missest, et see on aasta tähtsaim võistlus. Mängin oma mängu ja naudin seda .Eestis läksin kohe pingesse ja otoasin tulemusi ja see rikkus lihtsalt kõik ära. Siin võitsin esimese tiimi vastu kohe kõik kolm mängu. Paar setti vist andsin ära, kuid ülejäänu tuli kergelt. Meie tiimis (ma tõesti ei mäleta tiiminime.. need linnade nimed on nii segased ja ma ei mänginud Kidlingtoni eest)oleme siis kolmekesi: Mina, Chloe ja üks E tähega suvaline tüdruk, kes juhtus olema väga hea mängija. Aga isegi mitte tunduvalt parem kui mina. Ma pole elusees isegi trennis nii hästi mänginud kui ma täna mängisin ja ma tõesti julgen seda öelda. Tagantkäsi tuli vabsje hästi ning no väga rahule jäin. E tähega tüdruk võitis kõik 9 mängu kolme tiimi vastu. Chloe võitis... umbes pooled või nii.
Igaljuhul teine võistkond kelle vastu me mängisime oli päris tugev. Kuid ma eriti ei hoolinud sellest, et need tüdrukud väga head olid, sest mul juba läks nii hästi esimeste mängudega, et ma ootasingi parimat. Esimesed kaks mängu tulid enam-vähem kergelt kuid kolmas mäng oli VAPUSTAV ! :D Ma olin 2:0 settides taga. 8-10 olin taga kolmandas settis ning siis võidan teda 10-12. Andis natuke lootust küll. Seis siis 2-1 tema kasuks. Neljas sett. Olen 6-10 taga ja võidan 12-10 , ma tõesti ei tea kuidas seda suutsin , Eestis oleksin ammu alla andnud ja saalist välja jooksnud ja laua taga nutma hakanud, kuid siin olin rahulik ja keskendusin. Viimane sett tuli kergemini võitsin 11-7. Ja no niiiiii hea tunne on ikka võita. Pärast seda mängu oli tuju kohe mitu korda parem ja väsimus samuti läinud.
Vahepeal sai söömas ka käidud, või noh kohvikus. Pole elusees niii head kartulit söönud( yeah, kõlab kummaliselt) Aga seal oli niiii hea toit, mingi kartuli asi kalaga, ning mitte fish and chips, sest kartul oli ikka päris mitte frii :D Olen ikkagi Kätlinilt midagi toitumise kohta ka õppinud.( Kuigi pärast sellist mängu oleks Kätlin ise mulle preemiaks friikaid toonud) Kuid igaljuhul ma nüüd juba ootan kuu lõppu selleks, et ma uuesti seda süüa saaks :D Tegelikult mitte ainult sellepärast. Mu õde tuleb nimelt Oxfordi mulle külla!!!! KAS POLE MITTE LAHEEEEEEEEE :D ma ei suuda ära oodata!!!! See TÕESTI vajas mainimist
Aga tagasi lauatennise saali:
Viimane võistkond oli samuti päris tugev. Esimese mängu võitsin, teises olin 2-0 ees...ning jah, kaotasin. Veidike olin pettunud... okei mitte veidike vaid päris korralikult. Viimases settis olin veel 10-6 ees.
Kuid kolmanda ja kokkuvõttes 9nda mängu võitsin. Polnud ka kuigi kerge mäng tugeva vastase tõttu, kuid seda parem oli võita :D
Ahjaa kokkuvõttes meie tiim võitis kõik kolm võistkonda, kuid novembri viimasel nädalavahetusel toimub veel kaks mängu ja siis selgitatakse võitjad. Mainimist väärt on vist ka see, et National Junior league on vaid 1 liiga all pool British Leaguei, niiet loogiliselt võttes, kui me kõik võidame, siis saame British League .... mis oleks nagu.... MEGA KÕVA !!! Aga ma pole kindel kuidas siinne süsteem töötab. Ja ei tasu veel võidule ka nii kergelt mõelda.
Mängude vahepeal oli ka tegelikult päris tore. Kõik Britid on lihtsalt niiiiiiii sõbralikud. Kõigil käivad vanemad mänge vaatamas ja kõikide isad on nii lahedad. British sarcasm- peaaegu sama hea kui Eesti oma. Chloe isa koguaeg õpetas mind ja muidu ka räägivad juttu ja on niisama lahedad. Samas trennikaaslastega olen ka täiega rahul. Kõik tulevad ja räägivad juttu ja küsivad kuidas läheb, aga samas pole see üldse ameerikalikult pealiskaudne.Päev lõppes kuskil pool viis ja selleks ajaks olin ikka päris väsinud. Üheksast mängust 8 võita ja vaid 1 kaotada... Võib rahule jääda.
Pärast seda käisin veel jõuksaalis, 5 kilti jooksu nagu ikka ja siis jõudu. Niiet hetkel mulle päris trennist aitab. Järgmine nädal on päris mitu võistlust- esmaspäeval ja teisipäeval. Ning homme on halloweeni pidu ja õppima peab ka ning mis kõige tähtsam- MAGADA SAAMA! :D
Ahjaaaa mul on nüüd toakaaslane !! Kui aega saan teen eraldi postituse temast. Venetsueelast päris tüdruk nimega Andrea. Lihtsalt täiesti stereotüüpiline Ladina-Ameeriklane, kuid hästi tore on :) Eks ma eraldi postituses siis räägin täpsemalt. Homme küll palju kodutööd ja Quidditchi esimene kohtumine(lendluud pall!! jah, see mis Harry Potteris on !!) kuid üritan aega leida.
Kuid enne kui ma teile luban, et Halloweeni peost(jah, see on nädal aega hilinenud) pilte saate, lisan mõned pildid unustusse vajunud Casino Nightist, millest ma päris mitu head nädalat tagasi pilte lubasin näidata :
No comments:
Post a Comment