Monday, July 22, 2013

Imeline La Fortuna ja esimesed muljed Tamarindost.


Hommikul kell 8 (ehk siis 20 minutit hiljem) alustasime oma sõitu vulkaanipoole. Õigemini spordipoe poole, sest Sandral polnud matkamise jalanõusid ning kui meie giid selle maailmaime avastas, tekkis esimene peatus meie suure grupiga hoopis spordipoes. Mis oli muidugi õige ka, sest meie vaateplatvormi tuurist " näeme vulkaani, teeme pilti ning kõnnime jõe äärde" - sai hoopis kahe tunnine vihmametsas matkamine. Mägedest üles, iga teise taime maitsmine või nuusutamine ning vulkaanilugude kuulamine. Minu jaoks oli see üks päeva tipphetk. Vihmamets on lihtsalt suurepärane heaks jalutuskäiguks ning siis kuulata vulkaani ajaloost ning kuidas meie giid on 8 korda illegaalselt mäe tippu roninud. Vapustav. Arenal on üks vähestest Costa Rica vulkaanidest mis on siiamaani aktiivne ning alles mõnekümne aasta eest nägi ta täiesti teistsugune välja. Tema aktiivsus on see mis siia kanti turiste toob. Vaated olid ilusad ning neid võite piltidelt imetleda.
Pärast seda käisime "Rainforest Cafes" kohvi joomas ning lõunatamas. Sellist kohvi pole ma kunagi saanud, tegin lausa menüüst pilti ning üritan kodus midagi sarnast valmis meisterdada. Nende kohvivalikusse kuulus üle 20 erineva sordi( külmad ja kuumad) ning ka lõunasöök oli väga maitsev. Toit on küll Costa Ricas kallis, kuid enamasti väga hea kvaliteediga ja värske.
Pärast lõunasööki tegime aega parajaks ning pärast poolt tundi otsimist leidsime otsitud tarzani hüppega ujumiskoha üles. Varjatud metsaga ning ega autoteeltki seda eriti näha ei olnud. Järgmises postituses saate näha videot mu La Fortuna ekstreemhüppest. Enam küll nöör jalgade ümber polnud, kuid tundmatus kohas vettehüpe oli ikka paras adrenaliinilaks. See oli just selline koht kus kohalikud käivad ning õnneks sai enne jälgida kuhu kohta inimesed täpselt hüppavad. Samuti jäid asjad alles, sest mu isiklik kotihoidja Sandra tegi imepärast tööd.















 Laava teekond


8 kordne illegaalne vulkaanironija - Arenali vallutaja.



Minu reisikaaslane Sandra ;)



 Tere tulemast vihmametsa.. Väga turvaline teekond tõesti ;)






See ala on kõik sipelgapesa, hüppasin kohe kolm sammu tagasi kui meile seda öeldi. Ai kuidas nad hammustavad...











Paar korda hüpatud, ujutud ja ilusat vaadet nauditud ning juba liikusime tagasi hotelli poole. Buss jäi muidugi ilusad pool tundi hiljaks, aga siin ei aja selline hilinemine peaaegu üldse ei häiri. Pigem on mõnus rahulik suhtumine ning ise hiljaks jäädes on alati teada, et siin sellist kontsepti lihtsalt ei eksisteeri. Kohalikud ütlevad koguaeg " rahulikult, rahulikult, ära põe, Puhas elu( tranquila, tranquila, despacio, Pura vida!)"
Paradise Hot Springs on küll parim kuumaveeallika koht. Kõige uuem, odavam, väikseim ja selle tõttu ka vähe rahvastatud. Tehti eraldi tuur kus kõike nauditi ning 25 dollariga saime isegi õhtusöök jookidega! Mister lava lava(pean kohe mitu korda kirjutama, see nimi ajab korraliku itsituse peale) tegi meile kõige parema pakkumise.
Lõõgastumine võis alata! Alguses ehmatas esimene 45 kraadine vesi küll ära, korra sisse ning joogijanu võttis juba võimust ning pidi välja joogivee järgi jooksma. Lõpuks pingutasin päris kaua seal mullivannides ja kuumades vetes olla, seda tänu pidevale kinnitamisele kui tervislik ja kasulik see minu nahale on. Täielik saunatamine oli see ikka.
Õhtusöök oli samuti väga rikas, sai valida erinevate Costa Rica toitude vahel ning kõik minu lemmikud olid samuti valikus. Vot see õhtu oli tõesti väga väga mõnus ja rahulik. Kui kellegil kunagi tekib võimalus kuumaveeallikaid proovida, siis tehke seda! Maksimaalselt seda aega ja raha väärt! :)


Kell 10 hotelli jõudes oli aga väsimus nii suur, et peaaegu koheselt vajusimegi magama. Järgmine päev ju varajane bussisõit Tamarindo poole ning vaja veel Rainforest kohvikust omale üks korralik suur kohvi kaasa võtta. Järgmine päev algaski Interbusi peale võtuga. Kerge 5 tunnine bussisõit kõiksugustel maastikel. Väga ilusad maanteed kontrastiks lühikestele auklikele teedele. Kohale jõudes- imeline rand, tore perekond, ÜLISUUR voodi, televiisor toas, paremini reguleeritav dušš.... Ma olen taevas.
Linn ise on tohutult kallis, selline tõeline turistide koht, niiet kui siia tulla, siis tuleb tõesti vahetusperes elada. Instituut kus ma päevas neli tundi hispaania keelt õpin näeb väga tsill välja ning esimene inglise keelt kõnelev inimene oli totaalne hipi. Poleks kunagi osanud oodata, et ma päris hipit näen- need 60ndatel eksisteerinud olevused peaksid olema ju väljasurnud " ahjaaa, olen siin vabatahtlik aasta aega juba, sõitsin lihtsat bussiga siia elu nautima, ei tea kui kauaks jään" Vahepeal tekkis küll tunne, et täitsa pilves inimesega räägin, pea jube laiali otsas.

Mul on teile veel palju asju millest kirjutada, kuid Peace, Love, Pura Vida!

Järgmise korrani ;)

 Väike ananass.

Wuhuu, lõpuks ometi midagi muud peale riisi ubadega. palun tooge mulle musta leiba järgmine pühapäev lennujaama !!!!


Ilus hüppekoht




 Õnnelikult tagasitee leidnud.


Sandra - this is my favorite favorite photo of you ! :)

Esta tambien - goes to my collection of good photos ;)

 Arenal !



Hot Springs :

  My hottest face ;)

 My hottest smile :D :D


Proovime siis natuke tavalisemaid fotosid ka teha vahepeal.




On the way to Tamarindo :




My new home for a week:




Minu blogi kirjutamise koht ;)






No comments: