Täna tuleb arvatavasti vaid lühisissekanne minu nädalavahetusest, sest vaatamata nendele tundidele mis ma olen saanud voodis vedeleda, olen ma siiski paratamatult väsinud. Tund aega tagasi jõudsin koolipeolt tagasi. No ütleme nii, et suhteliselt puhas jama oli see. Ma pakun, et neil oligi umbes 10 laulu, mida nad siis koguaeg kordasid. Kuid mida ma olen siis viimased päevad teinud? Ütleme nii, et mul on iga päev olnud tahtmine kirjutada, kuid ma üritan ennast veidike tagasi hoida, sest mu postitused on liiga sisukad. Vähemalt nii mulle tundub igakord, kui olen selle avaldanud. Kirjutades ei saa nagu arugi, kui palju seda teksti siiski tuleb. Reedel olid siis jälle tunnid (üllatus-üllatus, kas pole), millest ma väga midagi ei mäleta. Pärast kooli läksime Annaga(üks Austria tüdruk) linna ning otsisime mulle kotti. Kuid nagu enamasti nende poes käimistega on, siis seda vajalikku eset ei leia kunagi, pigem peatub silm iga kord millelgi muul. Sel õhtul skypesin emaga ka esimest korda. See oli nii lahe, mu kass tundis mu hääle ju ära, kas pole mitte armas!? jah, emaga skypemise tipp-hetk oli see, kui kass mu hääle ära tundis.....just kidding, tegelikult oli niisama ka tore rääkida. Õhtul käisin korra väljas ka, kuid enamus aja skypesin selliste eestlastega, kes öö arvutis veedavad. Ma pole küll kindel, mis päev see oli, aga üks päev käisime hiina restoranis ka söömas( megaaaa hea oli)- see oli küll väga teemast välja siin, aga pidin ära mainima.
Järgmine hommik sai kaua magatud ning hommiku-lõuna söögile sai alles 12 mindud. Pool päeva veetsin õppides, ehk lõpetasin oma esseesid. Kusjuures mulle isegi meeldis neid kirjutada..samas see pole midagi üllatavat, sest kui mingi teema mulle huvi pakub, siis võin ma tõesti sellest liigagi pikalt jutustada. Inglise keele essee ühe filmi tegelase( Tsotsi-mainisin seda filmi vist ühes postituses) kohta tuli kaks lehekülge ehk üle tuhande sõna. Ma olin nii uhke enda üle, kui selle valmis sain. Eestis oli ka tegelikult pidevalt tahtmine neid raamatuarvustusi pikemalt kirjutada, sest muljeid raamatu kohta on raske vaid 200-sõnaga kokku võtta. Niisiis nautisin ma võimalust kirjutada nii palju kui hing ihkab. Ning paraku tuleb nüüd vist välja, et ma kirjutan taaskord blogisse natuke liiga palju. Aga õnneks saate postituse lõpus ka pilte näha.
Nüüd kõik, kes kohe pärast selle info teada saamist alal ei kerinud- jätkame minu päeva analüüsiga. õhtul kuue aeg läksime siis kinno. Popcorni asendasin seekord Ben and Jerry jäätisega ning filmiks siis "Friends with benefits." Enamus vist teavad mu suhtumist romantilistesse komöödiatesse, kuid need kes mitte, siis enamasti pean ma neid väga magedateks ja ajaraiskajateks. ühesugune lõpp ja algus ja väga üksluine. Kuid pean tunnistama, et see film oli väga hea vaheldus, kui oled koolis palju tõsiseid filme vaadanud. Nii et ma tõesti nautisin võimalust mitte millegile mõelda. Kuigi need pooletunnised reklaamid, mis enne filmi algust olid, polnud just mu lemmikud. Ma saan küll aru põhjustest, miks nad näitavad Aafrika lapsi ja paluvad sul enne filmi algust sõnumi saata, sest meil on sellised luksused olemas... kuid tõsiselt.. ma tulin kinnoju komöödiat vaatama ning nüüd üritatakse mulle süümepiinu tekitada, kui ma sõnumit ei saada. Kuigi peab tunnistama, et need reklaamid tõesti on mõjuvad.Ma usun, et enamus inimesi saatsidki sõnumi, lihtsalt et endal kergem olla oleks. Kuna mu postitus kisub jälle pikale, sisi mainin kiirelt, et pärast läksime veel pitsat sööma ning kuigi alguses oli kõik hästi ,siis lõpuks hakkasid IKKAGI kõik saksa keeles rääkima. Pärast leppisime ühe leedukaga kokku, et teine kord tuleb tema ka alati kaasa, sest muidu ongi vastik, kui keegi inglise keelt ei räägi.
Täna, ehk siis pühapäeval, oli taaskord hiline hommikusöök ning siis minek Oxfordi ekskursioonile. Päris tore oli tegelikult, kõik need ülikooli hooned(erinevad college´id, millest ülikool koosneb) olid tõesti vaatamisväärsed ning ma ei liialda kui ütlen, et meenutasid Hogwardsit Harry Potterist. Kuid ma usun, et pildid ütlevad nendest rohkem, kui mina kirjeldada suudaksin. Pärast sai veel linnas käidud ning lõpuks ostsin endale hiigelsuure koolikoti, samas ega siin väiksemaga polegi midagi teha. Koolipidu ma juba mainisin ning nüüd kavatsen magama heita, kuigi mul esimene tund vaba.

Tegin siis inimestest ka pilti, et te ikka näeksite, kellega ma siin rohkem suhtlen jne.
Isabel

 Anna:

 ja ülikooli hooned( ehk collegeid)

 Üks vanimaid raamatukogusid ja Inglismaa üks suurimaid.

Marie ja Isabel :